Kõrvaklappidest kostev lärm, hõiked ja trellide kolin sunnivad unustama, et viimased vangid viidi siit mujale enam kui neljakümne aasta eest. Tänane külastaja võib astuda kartseriosakonna pimendatud kambritesse ning endale vaid ette kujutada kunagiste vangide kirjeldatud reaktsiooni, mis tekkis täielikus pimeduses veedetud päevadel Liis Vaher pildirida, justkui kujutletav telepilt, millega aju püüdis ära hoida kottpimedas viibija lõplikku hullumist. Igaühele oma voodi, kraan ja tualettpott kuulusid Alcatrazi 336 kongi standardvarustusse. Üle jalutushoovi kõrge müüri paistab Golden Gate'i sild, millel sõitvad autod saadavad saarele aeg-ajalt päikesehelke. Siinsamas, kuid ometi kättesaamatus kauguses.
ametipostilt ning hakkas oma teooriat edaspidi nimetama analüütiliseks psühholoogiaks. (Seda on hiljem nimetatud ka süvapsühholoogiaks.) Olles olnud Freudi ,,mantlipärija", elas Jung Freudist lahkulöömist raskelt üle. Ta kaotas sõbrad ja tuttavad, olles 1913 aastal loobunud ka loengutest Zürichi ülikoolis. Järgnes küllaltki pikk seesmiste segaduste ning müstiliste kogemuste aeg, mille jooksul Jung kohati kartis enda hullumist. Antud perioodi peab Jung ,,teadvustamatuse pealetungiks." (JUNG 2004:160) 1916 aastast hakkas aga toimuma teatav ,,selginemine ning järkjärguline tagasipöördumine ,,tavaellu." 1919 aastaks oli Jung kriisist täielikult üle saanud. 1922 ostis ta algselt ühele kloostrile kuulunud maatüki Bollingenis järve ääres. Sinna ehitas ta aafrikapärase elamu, millest arenes välja Bollingeni torn - Jungi üksildane paik mõtisklusteks. Lõpliku kuju sai see majake aastaks 1935