Margarita sooviks on olla taas koos Meistriga. Meister on kirjanik, kellel on käsil raamat Pontius Pilatusest. Mees jutustab oma loo poeet Ivanile, kes on samuti doktor Stravinski haiglas. Meister oli kunagi ajaloolane, kuid ta elu muutus päeval, mil ta võitis loto sada tuhat rubla. Mees lahkus töölt ka pühendas end raamatule. Ühel päeval kohtus ta Margaritaga, kellesse ta esimesest silmapilgust armus. Meistri raamat ei leidnud kirjastajat ning seda kritiseeriti mitmetes ajalehtedes. Hullumeelsushoos põletas Meister oma raaamtu käsikirja, kuid Margarital õnnestus osa alles hoida. Meister oli veendunud, et ta on haige ning sattus hullumajja. Woland seab asjad nii, et Meister ja Margarita saavad tagasi pöörduda Meistri elukohta, nende pangakonto on jälle töökorras, Meister saab oma ametlikud dokumendid tagasi ning põletatud käsikiri saab tagasi oma algupärase sisu. Romaani lõpus võtab Woland meistri endaga kaasa. Margarita saab minna Meistriga kaasa ning neid ei lahuta enam miski
T unustas, Aigeus nägi musta purjega laeva ning kargas südamevalust kaljult merre, mis tema järgi nimetati Egeuse (Aigeuse) mereks. Theseus sai kuningaks, pani ameti maha ning organiseeris vabariigi. Jäi ainult väepealikuks. Theseus oli kaastundlik ja heasüdamlik. Võttis vastu Oidipuse, kes pärast oma hirmsaid tegusid Teebast välja oli saadetud. Oidipus suri T lohutavate käte vahel. Samuti hoolitses T Heraklese eest pärast seda, kui viimane hullumeelsushoos oli tapnud oma naise ja lapsed. Amatsoonide maalt tõi ta kaasa abikaasa Antiope (või Hippolyte), sündis poeg Hippolytos. Amatsoonid tulid röövitud kaaslast päästma, kuid T lõi nad puruks. Niikaua kui Theseus elas, ei tunginud enam ükski vaenlane Atikasse (maa-ala Ateena ümber). Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti