KAS EESTIS ON TURVALINE ELADA? Kas siin Eestis on turvaline elada? Kas Tallinnas on turvaline elada? Kas üldse kusagil maailmas on turvaline elada? Nendele küsimustele mõtlevad raudselt kõik, kes tahaks oma rahulikku elu Eestis elada. Küsimus sellele, et kas Eestis on turvaline elada, arvatavasti ei leiakski ühtset vastust. Eesti suuremate linnade noored elanikud ütlevad kindlasti, et ei ole, tänu oma hullumeelsele ööelule. Seevastu aga väikeste Eesti külade elanikud sellest eriti ei huvitu, kuna neil ei ole ju mingeid probleeme oma elu elamiseks. Kes tegeleb põllumajandusega, kes on niisama pensionär ja naudib oma vanadusepõlve. Nendel inimestel ei ole ööelu, ning kui ka oleks, siis ilmselgelt nemad sellest osa ei võtaks. Seega on nende elu palju turvalisem. Aga meil siin Tallinnas on koguaeg, mida linnas teha. Paljud noored, kes on suured peohuvilised liiguvad nädalavahetusete
Kummalisel kombel distantseerus Gogol viimastel eluaastatel oma loomingust. Kirjanduslike teekaaslaste Puskini ja Lermontovi surm lõi psüühiliselt ja füüsiliselt labiilse autori rivist välja. Lisandus närvihaigus. Gogolist sai korraga religioosne müstik ja konservatiiv, ta taganes kõigi üllatuseks oma senistest humanistlikest põhimõtetest, kaitstes tsaarivõimu ja pärisorjust. Kirjaniku vaenlased kahjurõõmutsesid, sõbrad tõmbusid tagasi. Keegi fanaatiline preester õhutas ta hullumeelsele teole: 1852. aasta veebruaris põletas Gogol pidulikult "Surnud hingede" juba lõpetatud teise osa. Mõni päev hiljem järgnes täielik kokkuvarisemine. Gogol suri sügavas masenduses. Ja sõna otseses mõttes alatoitumise tagajärjel. Ta oli nädalaid keeldunud söömast. Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule. Aastal 1931 maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule. Gogol oli oma elu ajal paaniliselt kartnud, et ta maetakse elusalt. Kui aastaid peale tema surma ta
kohtus esineda, olla eestkostjaks v.a laste suhtes. Oli ka teatavaid eesõigusi. Naine võis end vabandada seaduse mittetundmisega. See eesõigus oli naistel tingitud n.ö soo nõrkusest. Samuti oli kehtetu tehing millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest. Selle motiiviks loeti naise liigset usaldust ja nõrkust. Hooldus hullumeelsete üle. Selline hooldus oli kirjas juba XII tahvli seadustes. Hooldajaks olid lähisugulased ja pärijad. Justinianuse ajal määrati hullumeelsele hooldaja riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks ja hooldaja asendas teda täielikult. Erandina loeti hullumeelne teovõimeliseks nn. selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle. Ka see oli kirja pandud XII tahvli seadustes. Pillaja oli isik kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise ja tema lähikondlased võivad sattuda kitsikusse. Pillajal on teatav teovõime, kuid seda on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. Kasutatud allikad:
annaabi.ee 
