Teosed koosnesid katkendlikest lausetest,loobuti jutustavast sisust Tuntuimad kubismi kirjanikud Guillaume Appolinaire Aleksander Suuman Johannes Barbarus Aleksander Suuman (25.apr.1927-19.apr. 2003) Lõpetas 1958.aastal ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Töötas õpetajana Rakveres ning 1958 aastal Tartu Kunstikoolis Maa paistel Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestap ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon. Me kehad iial kokku ei saa ja koonu vastas on koon. Tänan kuulamast!
hirmuäratav, et nad pidid ise millegi üle otsustama. Hiljem hakkas see neile tänu McMurphy mõjutustele meeldima. Vaimuhaiged keeldusid ka rohtude võtmisest. Filmi lõpus asendub demokraatia anarhiaga. McMurphy korraldab peo, mis läheb üle käte. Puuduvad igasugused reeglid ja seadused, mis kehtisid vaimuhaiglas enne McMurphy saabumist. Vaimuhaiged kaotasid kõik piirid, mis neid enne piirasid ja neile isegi meeldis see. Agapidu lõppes traagiliselt üks hulludes tappis end. Täpselt nii, nagu karistatakse tänapäeval seaduserikkujat, karistati ka McMurphyt. Talle tehti logotoomia, mis filmi vaatamise käigus tundus kohutavalt ebainimlik. Järelemõeldes arvan, et selle ühiskonnamudeli standartite järgi sai mees terveks. Ta oli nagu kõik teised. Samas ei mõista ma, miks McMurphyt seal hoiti, kui oli juba alguses näha, et ta ei sobi sellisesse maailmasse. See tundus nagu mingisugune inimeksperiment
Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees. ,,Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti" Geibel MAA PAISTEL Aleksander Suuman Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestp ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon. Me kehad iial kokku ei saa ja koonu vastas on koon. ARMASTUS Kui vahel on raske, kutsu mind. Kui lained üle pea kokku löövad, olen mina su päästerõngas Kui tahad nutta, nutame koos. Kui tahad naerda, naerame koos. Kui elu teeb haiget, toetan sind. Kui oled kaugel, siis ootan sind, sest tean, sa armastad mind.
McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama. Ahvatleb ravimitega tundetuks tehtud patsiente haigla reziimi vastu protesteerima, agiteerib neid pesapalli meistrivõistlustele kaasa elama ja lõppeks viib haiged linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid, haiglapersonal tundub olevat eriti hälbinud hulle põhjendamatult rängalt distsiplineerides ja terava mõistusega McMurphyt elektrisokkidega püüdes taltsaks muuta. Selles filmis jääb võidutsema tõeline hullus, Nicholsoni kehastatud mässumeelne peategelane kaotab oma mõistuse haigla intensiivse ravi tõttu, tema indiaanlasest sõber aitab ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt
annaabi.ee 
