Schwarz Tema õiget nime ei tea keegi, aga raamatus kutsutakse teda Schwarziks, kuna ta oli ühelt vanamehelt saanud Schwartsi nimelise passi. Ta oli väga hulljulge mees, kuna põgenedes koonduslaagrist otsustas ta ikka minna Saksamaale, et oma naisega kokku saada, kuigi tema naise vend oli Schwarzi üldse koonduslaagrisse saatnud. Ta oli enda naisele väga truu. Hiljem, koos oma naisega koonduslaagrisse sattudes, tegi ta veel hulljulgemaid trikke, et sealt ära pääseda.Ta tappis ka Heleni venna Georgi, kui see ta Prantsusmaal kinni oli nabinud. Schwarz ei tahagi lõpuks Ameerikasse minna ja otsustab hoopis võõrleegioni kasuks, et maksta kätte sakslastele, kes teda piinanud olid. Helen Ta oli heasüdamlik naine, kes oli nõus järgnema oma mehele kõikjale. Helenit vaevas suur haigus, mida ei saanud ravida. Nii otsustas ta ühes Lissaboni hotellis võtta mürki, et ise vabasurma
edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse (sh tõlkimisega vene keelest ukraina keelde) ning koolialmanahhi väljaandmisega. 1890. aastate lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene töölisühingu ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja asumisel. Temast sai üks hulljulgemaid vabamõtlejaid , idealiste ning revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud äärmuslikeks bolsevikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks mensevikeks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka mensevike mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla
annaabi.ee 
