püsikudedeks diferentseeruvatest initsiaalrakkude derivaatidest. Enamasti kaotavad initsiaalrakkude derivaadid (tugikoe, juhtkoe jms. rakud) paljunemisvõime küllaltki kiiresti, ainult põhikoe rakkudel säilib see omadus kauem. Algkoe rakud on väikesed ja õhukese tselluloosse kestaga, sest kiire pooldumise tõttu ei jõua need kuigi palju kasvada. Rakutuumad on kogu raku mõõtmetega võrreldes suhteliselt suured, vakuoolid aga väikesed või puuduvad hoopis. Kujult on algkoe rakud hulktahksed (kasvukuhikus) või prosenhüümsed (näiteks kambiumis). Rakuvaheruumid on silmatorkamatud, rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval. Algkudesid, mis on taimes olemas tema arengu algusest peale, nimetatakse primaarseteks meristeemideks ehk esimeristeemideks. Esimeristeemideks on ka lõigustuv sügoot (viljastatud munarakk) ja idujuure ning idupunga tippudes paiknevad tipmised meristeemid. Neist saavad alguse rest- ehk püsimeristeemid, nagu kambium, sporogeenne algkude
saj. Koosneb enmasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuset, igast küljest piiravad sammaskäigud. Löövideks jagavad sammate read. Õues on kindlasti ka kaev. Tavaliselt kuuluvad mošee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni- need on nelinurksed, ümarad, hulktahksed, kruvikujulised. Neil on mitu rõdu ja terava tipuline katus. Gur Emir, Timuriide dünastia mausoleum Sammatevahelised kaared on tavaliselt Samarkandis (Usbekistan) 15. saj. algus fantaasiaküllase vormiga-sakilised, teravkaarsed, hoburaua, ristikulehe kujulised kaared.
annaabi.ee 
