paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised
olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab mingi hulkt jälgitavaid (mõõdetavaid, observable) tunnuseid ning ka latentsed muutujad on omavahel reeglipäraselt seotud. (Sõna "nomoloogiline" viitabki reeglitele.) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud
annaabi.ee 
