tõmmatud süsta ehk kajakiga . Eskimod elavad Alaskas, Gröönimaal ja Põhja Kanadas. Põhja – Skandinaavias elavad põhjapõtru kasvatavad laplased. MÕISTED Igikelts on maakoore aasta läbi külmunud pindmine osa polaarvöötmealadel. Serviti sulab igikeltsast haaratus pinnase pindmine osa ja kujundab kirsmaa pinnamoe: maapinda läbivad külmalõhed nn. polügonaalpinnas –iseloomuliku mustriga maaala külmakõrbes ja tundras- hulknurksetest pindadest ja nende vahele jäävatest külmalõhedest. Talvel lõhedesse tekkinud jääkiilude sulamisel võivad suvel moodustuda meetrite sügavusel avalõhed. Igikeltsa sulamisel tekivad lohud termokarst-jääst tuumikuga kerkealad – polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu. Pika sissekäiguga kuppeljas lumetahukaist ehitis. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20)
2. Koorkiht e. korteks moodustab enamuse (alus-ja üleminekuvillkarvad) või väiksema (surnud-, jämedad pealisvillkarvad) osa villkarva mahust koosnedes pikkadest käävjatest rakkudest, mis annavad villale tugevuse, elastsuse ja jämeduse. Koorkihis paikneb ka värviline pigment. Koorkihi osatähtsus alusvill-karvas moodustab 90%, pealisvillkarvas 60-70% ja surnud villkarvas vaid 5-6%. 3. Säsikiht e. medulla koosneb hulknurksetest sarvestunud rakkudest, mis on osaliselt täidetud õhuga. Villkarva uurimisel mikroskoobi all on säsikiht nähtav tumeda pideva või katkendliku joonena pealis-, ülemineku või surnud villkarvades. Säsikihi olemasolu vähendab villkarva tehnoloogilisi omadusi, s.t. villa kvaliteeti, tänu millele suureneb nende haprus, hügroskoopsus ja väheneb soojajuhtivus. Säsikiht kaitseb looma temperatuuri suurte kõikumiste puhul üle- ja alakuumenemise. Seepärast
annaabi.ee 
