„Lihtsameelne on arvata, et see, mida meedia meile esitab, on reaalsuse sümboliline (võrdkujuline) peegeldus, või siduda mingi sõnumi tähendust sündmuse kui sellisega.“ Seega, meedia valib avaldamiseks loos, mis on rohkem huvitav, kui vajalik. Meedia mõjutab inimeste otsustamist. Populaarseim suunamis moodus on reklaamid, mille eesmärk on manipuleerida inimestega. Kuna tänapäeval on lapsed ja noored tihedalt seotud meediaga, muudab see nende otsustamist ja valikuid. Erkki Hulkki on oma kirjutises öelnud: „Samamoodi, nagu lapsed peaksid õppima lugema eesti kultuuripärandit, peaksid nad tänapäeval omandama reklaamikriitilise lugemisoskuse.“ Teismelised on võimelised tegema otsuseid ka ilma kommunikatsioonivahendita. Aga kuna nad on üleskasvanud pidevas ajakirjanduse mõjusfääris on nad kergelt manipuleeritavad ning mõjutatavad. Kui inimesed näevad meedias midagi, mis neile meeldib ning mida nad ka endale soovivad, siis nad hakkavad selle nimel pingutama
Mida enam korrastatud on mingi süsteem, seda vähem on võimalust säilitada selle süsteemi "välist ilmet", paigutades ümber süsteemi elemente. Entroopial on palju ühist informatsiooniga Entroopial on palju ühist informatsiooniga, kuigi informatsiooniteoorias võetakse informatsiooni hulka iseloomustavaks suuruseks vastupidiselt entroopiale korrastatud aste. Informatsiooni hulgale vastab negatiivse märgiga entroopia ehk negentroopia, mis nagu informatsiooni hulkki kasvab korrastatuse astme kasvades. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Entoopia kui korrastamatuse mõõt mängib erakordselt tähtsat rolli looduslikes protsessides, mis iseenesest toimudes arenevad entroopia kasvu suunas. Kuna selliste protessidega kaasneb korrastamatuse kasv, mis on seotud mehaanilise energia muundumisega soojuseks, siis oli omal ajal isegi päevakorras nn soojussurma probleem.
suunavad tänapäeva noorte elu pidevalt "kontsentreerituma oleviku" suunas. Kultuuri ja ühiskonna olevikuvormi kinnistumine ja elurütmi kiirenemine nõrgestab sidet kultuuripärandiga. Internet mõjutab tänapäeval noorte väärtusi ja ellusuhtumist väga oluliselt. Kiired kultuurimuutused sunnivad muutma ka kultuuripärandi õpetamist ja edasiandmist, eriti ajal, mil laste elu täidavad üleilmastumine ja popkultuur.(Hulkki 2007) 13 KOKKUVÕTE Teabevahendite ja infotehnoloogia areng toob noorte ellu järjest uusi elemente, muutes oluliselt nende maailmapilti ja juhtides samal ajal ühiskonda täiesti uue reaalsusmudeli suunas. Ollakse üsna lähedal eesmärgile, mille kohaselt põhikooli lõpetajad on võimelised õppima suuresti iseseisvalt ja kandma oma õppimise ja õppimisteede valiku üle otsustamise eest ka täit vastutust
annaabi.ee 
