*Tsiviilkontroll relvajõudude üle *Konkurents võimu nimel *Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim *Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Olulisem: kõik peavad olema õiglased ja ei tohi petta teisi. Vähem oluline: valija ise otsustab, keda ta valib, poliitik ei saa sundida. 5. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? - Haritud inimesed said läbi massimeedia teisi rahvaid mõjutada. Viia see suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast. 6. Mis on siirdeühiskond? Too näiteid. Kas üleminek toimub pigem reformide või revolutsiooni abil? - Ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (Eesti iseseisvuse taastamine) Üleminek toimub pigem nende kombineerumisel. 7. Kas võib väita, et siirdeühiskonna periood lõppes Eestis aastaga 2002
8. Film kui massimeedium Film oli 19. Sajandi alguses kui tehnoloogiline uudsus, kuigi pakutav oli vaevalt uus oma sisult või funktsioonilt. Film kujunes vanema meelelahutustraditsiooni esitamise ja levitamise uueks vahendiks, pakkudes üldrahvalikke tarbimiseks lugusid, vaatemänge, muusikat, draamat, huumorit ja tehnilisi trikke. Filmist sai kiiresti tõeline massimeedium: see jõudis suhteliselt kiiresti elanikkonna laiade hulkadeni , isegi maapiirkondadesse. Film pakkus töölisklassile teatud kultuurihüvesid selle abil veedeti oma vaba aega ning see aitas ka perel rohkem koos olla, kuna oli ühistegevuseks. Varjatud nõudmine filmi järele oli tohutu. Olulised olid just üksikisiku vabadused, mida film rahuldas, mitte niivõrd tehnoloogia ja sotsiaalne kliima. Filmiajaloo 3 olulist joont: 1) Filmi sage kasutamine propagandaks (eriti riiklikel või ühiskondlikel eesmärkidel lähtudes filmi
annaabi.ee 
