hulgikaubandusettevõtte turuala suurem kui jaekaubandusettevõttel; · kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgikaubandusettevõtte äripoliitikas vähem tähelepanu kaubandusturundusele. Hulgikaubanduse erinevus jaekaubandusest ja vahenduskaubandusest Kaubandussektor Tunnus jaekaubandus hulgikaubandus vahenduskaubandus Tehingu Jaoti (en detail), Hulgi (en gros), suurte Valdavalt hulgitehingud suurus üksikesemetena kogustena Ostja Üksiktarbija, harva Suur-ja vahetarbija, Enamasti suurtarbija suurtarbija harva üksiktarbija Kaup Tarbekaup Tarbe- ja tootmiskaup Teenus (vahendab nii tarbe- kui tootmiskaupa) Arveldus- Valdavalt sularaha Valdavalt panga- Ei osale kaubaga seotud
õnnetusjuhtumite või terroriaktide puhul. 8.3.2. Jae- ja hulgikaubandus, kaubanduslik vahendus ja jaekaubandus315 Kaubandusteoorias käsitletakse hulgi- ja jaekaubandust kaubandusastmetena, millel on majandusprotsessis erinev koht ja tähtsus. Erinevused avalduvad järgmiste omavahel seotud tunnuste kaudu: tehingu suurus, ostja, kaup, arveldusvorm, orientatsioon, turg, seadusandlik regulatsioon (vt. tabel nr. 8.3). Hulgi- ja jaekaubanduse erinevused on eelkõige järgmised: 1) kuna hulgitehingud on mahult suuremad, on ka hulgifirma turuala suurem kui jaefirmal; 2) kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgifirma äripoliitikas vähem tähelepanu stimuleerimisele, firma atmosfäärile ja asukohale. Kaubanduslikku vahendust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, kusjuures seda peetakse kolmandaks iseseisvaks kaubandusettevõtluse vormiks. Seejuures defineeritakse kaubanduslikku vahendust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel