kirjeldatud peatükis 3.2.1. Tuginedes nende andmetele on lipumasti jooksva meetri müügihinna arvestamiseks võetakse keskmise juurdehindluse protsendi, mis on 15%. Teades lipumasti muutuvkulusid ühe jooksva meetri kohta kokku on 5,67 eurot, arvutatakse toote ühe ühiku müügitulud 7,17 eurot. (5,67 * 1,10) * 1,15= 7,17 Piirkasum kujuneb müügikäibe ja muutuvkulude vahena, s.o 1,50. 7,17 - 5,67 = 1,50 Tänavavalgustusposte plaanitakse müüa ainult hulgiostjale. Uue toote müügitulud ühe jooksva meetri kohta on 20,15 eurot. (14,09 * 1,10) * 1,30 = 20,15 Kaheksa meetri kõrguse tänavavalgustusposti hind on 161,20 eurot. 20,15 * 8 = 161,20 Tänavavalgustusposti piirkasum on 6,06 eurot. 20,15 – 14,09 = 6,06 Piirkasumi ja müügitulu suhet nimetatakse piirkasumimääraks. Piirkasumimäär arvutatakse jagades ühe toote piirkasumi toote müügihinnaga (Alver & Reinberg, 2002, lk 102)
– Seekord ole targem. Vali Philips. Philips Alkaline patareisid jätkub kauemaks. Küsimus määratleb sihtgrupi. Nt Soovite liituda ehtsasse GSM-võrku? – GSM-telefonide müük ja liitumislepingud GSMi asjatundjatelt Tallinnas Gonsiori ja Vilmsi tänava nurgal … Lugeja huvile suunatud küsimus: nt Aga mis on kõige suurem ja ilusam? – Loomulikult uus santehnikakauplus Pep. Rootsi, Some, Saksamaa ja Taanikaupa jagub nii jae- kui ka hulgiostjale. Küsimus-vastus dialoog fiktiivses loos, mis pole suunatud otse tarbijale, vaid imiteerib reklaamivälist situatsiooni, nt perekondlik dialoog. Küsimuses võib olla peidus 2 küsimust: nt Kas tahad teada, miks Tšingis-khaan mängeldes pool maailma vallutas? Seepärast, et …. Hüüatused on käsklausest erinev: käsklause on funktsionaalne, aga igasugune hüüdlause pole veel käsk. Pole nii selgete tunnustega kui käsk- ja küsilaused
annaabi.ee 
