Polüfüleetiliseks võib nimetada ka rühma, mis on moodustunud mitme eellasrühma liitumisel (näiteks hübridiseerumise või sümbiogeneesi teel). 73. Plesiomorfsed ja apomorfsed tunnused. Kui homoloogne tunnus, sama TS liige esineb ainult siserühmas, on see ilmselt hilisema tekkega ja on järelikult apomorfne (ning välisja siserühmale ühine tunnus on plesiomorfne). PS:(On oletatud, et sageli esinev tunnus peaks olema plesiomorfne, haruldasem aga apomorfne. Teatakse aga hulgimalt vastupidiseid näiteid.) 74. Geoloogiline ajaskaala, põhilised aegkonnad, nende suhteline kestus. Vanaaegkond 500 miljonit-250miljonit keskaegkond 250miljonit -65 miljonit Uusaegkond 65 miljonit- tänaseni 75. Elu tekkimise ligikaudne aeg ja tookordsed elutingimused Maal. Maa tekkis oletatavasti 46 miljardit aastat tagasi. Algul kuumad ja vedelad kivimid ning gaasiline atmosfäär (H2O, H2, N2, NH3, H2S, CO2, CH4 jne. – aga mitte vaba O2! 76
) puudumist võiks pidada plesio- morfseks, olemasolu - apomorfseks. Kuid me teame paljude organite ja struk- tuuride taandarengut või kadumist evolutsiooni käigus; seda nimetame tun- nuse reversiooniks. Polariseerimist võime teostada n.ö. oletuse korras, lähtudes varem esitatud hüpoteesidest, oletustest; see on kahtlase väärtu- sega argumenteerimine. On oletatud, et sageli esinev tunnus peaks olema plesiomorfne, harulda- sem aga apomorfne. Teatakse aga hulgimalt vastupidiseid näiteid. Paleontoloogilise andmestiku olemasolul võib polariseerimine olla kül- lalt lihtne; paljude organismi(rühma)de kohta aga see puudub. Kasulikuks on peetud ontogeneetilist meetodit, mis lähtub Haeckel'likust rekapitulatsioonireeglist: evolutsiooniliselt vanemad tunnused ilmnevat varem kui hilistekkelised (s.t. apomorfsed). Tegelikult on see rekapitualt- sioon ainult üks erijuhus ontogeneesis. Ontogeneesi muutumises evolutsiooni