2H2O 2H2 + O2 Vesinik Kasutusalad: ·Keemiatööstus (ammoniaagi, metanooli, soolhappe süntees) ·Vesiniku põlemist hapnikus kasutatakse väga kõrgete temperatuuride (üle 2000°C) saamiseks ·Potentsiaalne kütus ·Naftatööstus ·Toiduainetööstus (õlist saadakse margariini) HAPNIK. O2 · Universumis levimuselt kolmas element · Maal levinuim element, esinedes nii lihtainena (21 mahuprotsenti atmosfääris) kui ka hulgalistes ühendites · Kolm stabiilset isotoopi: 16O, 17O, 18O · 4 allotroopi: O (monohapnik), O2 (tavaline hapnik), O3 (osoon), O4 (tetrahapnik) Hapnik · Maitseta · Värvuseta · Lõhnata · Õhust veidi raskem (1,43g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,044g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks
enesehindamist ja "anda endast olenev, et saavutada midagi", nagu Helen Parkhurst kirjeldab. Programmides saavad õpilased täielikult arendada oma kirgi. Keskkooli iseloomustab igapäevane arutelu, aktiivne eksperimenteerimine ning loovus. Päevakava sisaldab ka labori kasutamist ning isegi puhkamist. 6 Õpilased võtavad juhirolle, mitte ainult klassisisestel aruteludel, vaid ka hulgalistes klubides, õpilaste omavalitsuses, lisaks on neil võimalus asutada uus klubi, kui nende huvid ei ole olemasolevates täidetud. Daltoni kooli gümnasistide elus on tähtis roll spordil. Neile pakutakse laias valikus erinevate meeskonna spordialasid, sealhulgas kohta ujumismeeskonnas ja isegi murdmameeskonnas. Dalton on ainuke iseseisev keskkool Manhattanil, kus on oma jalgpallikoondis. Keskkool koosneb erinevatest õpilastest, kes kõik jagavad kirge õppimise vastu
laulmine, diskussioon, eksperimenteerimine, joonistamine või töö õpikeskustes). Hoolivas keskkonnas on õpilased enesekindlamad ja riskivad kaaslastega suhelda, jagades isikliku tähtsusega teavet. · Suunatud lugemine Modelleeritud ja ühislugemise kõrval on samavõrd tähtis ka suunatud lugemine, mille puhul võetakse arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi pärast seda, kui nad on palju kordi kuulanud eri laadi tekste, osalenud hulgalistes kollektiivsetes lugemisharjutustes ning saavad juba juttude ja raamatute toimemehhanismidest aru. Selle meetodi kasutamiseks jagatakse õpilased lugemisvajaduse järgi väiksematesse rühmadesse (2-4). Õpetaja aitab kas kord või kaks korda nädalas lastel lugeda, vestelda ja mõtestada teksti, esitades küsimusi nii lõigu sisu kui ka kasutatud keelepruugi kohta. Tegevuse käigus teadvustab laps endale kasutatud meetodeid ja see aitab tal kasvada iseseisvamaks lugejaks.