- Sellele küsimusele ei ole veel vastust leitud, kuid igaüks võib oma seisukoha võtta. 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine Bioloogilist relva kasutatakse põhiliselt suurte vägede koondamispiirkondade suhtes nii rinde piirkonnas kui ka tagalas, suurte poliitiliste, administratiivsete ja sõjalistööstuslike objektide puhul,aga ka intensiivsetes põllumajanduspiirkondades.(hot/militaarõpeABK) 2.3 Bioloogiliste relvade kasutamise tagajärjed: Hulgaliset inimohvreid ja vigastatuid, kuid ka loomade ja taimede hävimine. Samas kui võrrelda bioloogilist relva tuumarelvaga on bioloogilise rünnaku sooritamine lihtsam kui tuumarünnaku sooritamine. 3.Keemiarelv Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud, miinid, granaadid jpm. Keemiarelva võib pihustada ka lennukeilt
mikroobid koos süljepiiskadega ümbritsevasse õhku. Aevastamisel ja köhimisel võivad süljepiisad ning neis sisalduvad mikroobid paiskuda kuni kahe meetri kaugusele. Need peened mikroobe sisaldavad piisakesed võivad õhus mitu tundi hõljuda ja õhuvooluga edasi kanduda. Sellepärast võibki haige ümbritsevaid isikuid piisknakkuse teel väga lihtsalt nakatada just halvasti ventileeritud niisketes ruumides, ühistrantspordis ja muudes suletud kohtades kus liigub hulgaliset inimesi. Samas väljastpoolt suletud ruumi on haiguse edasikandumine piisknakkuse teel piiratud. Piisknakkuse teel levivate haiguste hulka kuuluvad gripp, mumps, läkaköha, rõuged, leetrid, difteeria jpm. Hetke levinuimaks ja kardetuimaks piisknakkushaiguseks on gripp ja selle erinevad tüübid, A /H1N1 mis on arvatavasti segu sea- inimese-ja linnugripi viiruse geenidest. Epideemia kuulutatakse välja juhul kui haigestumine ületab 1,5 kordselt tavapärast haigestumist
annaabi.ee 
