Aino Rätsep Nõukogude Kool, 1979, märts 1979. a. Nõukogude Kooli juuli väljaandes olev artikkel ,,Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi" kajastab uurimistööd , mille eesmärk on tundma õppida 6- 9- aastaste vaimselt alaarenenud ning arengupeetusega laste hulgakujutluste ja arvu mõiste iseärasusi. Uurimismeetodite kompleks koostati J. Piaget', A. Leusina ja M. Perova materjalidele toetudes, mis käsitleb uurimustulemusi hulkade tajumise, võrdlemise, samaväärsuse säilimise, arvude tundmise ja võrdlemise oskuste kujunemise kohta vaimselt alaarenenud 6- ja 7-aastastel lastel. Esitatav materjal on mõeldud koolieelsetele lasteasutuste kasvatajatele, 6-aastaste laste ja 1. klasside õpetajatele, sest ka nendel võib olla kokkupuuteid
Tollal olid vaimse arengupeetusega koolid Gorkis, Riias ja Kišinjovis ning lähem eesmärk oli avada kool igas oblastis. Arengupeetusega laste matemaatilistest võimetest räägib minu kõige varasem leitud artikkel aastast 1979. Selle autoriks on jällegi Viivi Neare ning täpne pealkiri on „Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi“. Artiklis on analüüsitud nii vaimselt alalarenenud kui ka vaimse arengupeetusega 6-7 a laste hulgakujutluste ja arvu mõiste iseärasusi. On välja toodud mitmed omadused vaimse arengupeetustega lastele. Vaimse arengu peetusega lapsed ei suuda kasutada oma teadmisi standardsetest hulkadest verbaalse ülesande lahendamise situatsioonis(nt nad teavad, et neil on 2 kätt, aga nad ei oska öelda, mitu kätt on nt tüdrukul/poisil) ning nad ei taju hulki täielikult, vaid pealiskaudselt. Nad ei erista koguhulgas osahulki ega ühenda osahulki koguhulgaks. Nad
annaabi.ee 
