kaks avalikku omadust: nad pakuvad sellist teenust, mille hulka mingi kollektiivne organisatsioon tahab suurendada üle turu poolt pakutava piiri ja mille puhul ta ei ole valmis sõlmima lepingut kasusaamise eesmärgil tegutseva organisatsiooniga. Büroo peamiseks tuluallikaks on raha eraldamine valitsuse eelarvest. Niskanen modelleerib valitsuse büroo teenuste suhtes esinevat nõudlust ning büroo poolset teenuste pakkumist. Büroo poolt osutatavate teenuste hulag ja eelarve ressursi vahekorda iseloomustab ebasümmeetria, mis avaldub selles, et bürokraatia teab teenuste osutamisega seotud kulutustest rohkem kui teenuste telliv valitsus. Põhjuseks on see, et büroo konkreetsete tulemuste saavutamiseks vajalikke kulutusi on suhteliselt raske objektiivselt hinnata. Samas on bürool oluliselt lihtsam kujundada oma panust vastavalt eelarvelistele eraldistele. Sellises olukorras on Niskaneni järgi büroo toodang alati suurem kui selle optimaalne tase
21 ühiskonna erinevatesse süsteemidesse sealhulgas ka sporti. Ei ühiskond tervikuna ega ka spüordiklubid ei ole tänapäeval etniliste probleemide lahendamisel veel olulisi edusamme saavutanud. Spordi sisemine struktuur Nagu eespool märgitud, saab spordist ja spordi ning ühiskonna seostest rääkida vaid suhteliselt. Viimastel aastatel on sport arenenud väga laialiulatuvaks fenomeniks suure hulag erinevate külgedega mida on väga raske korraldada. Eristada vôib 5 erinevat spordi mudelit 1. Professionaalse ja kommertsspordi mudel sisladab sporti kui showbisnesit ja kommertsi. 2. Organiseeritud vôistlusspordi mudel sisldab vôistlusi, saavutuslikkust, vôitu ja kaotust olles tihedalt seotud sotsiaalse reaalsusega. 3. Spordi mudel, milles puudub organiseeritud vôistlus ning mis pôhineb rôômul, meelelahutusel, seltskondlikkusel ja enese väljendusel
annaabi.ee 
