jalgadel ja põgenedes ta jätab maha seljast libisenud loori. Just siis kui metsik lõvi oli kustutanud oma janu rohkeveega, siis pöördus/läks tagasi metsa ja juhuslikult leidis õhukese ilma tüdrukuta loori/salli, rebis selle lõhki veriste lõugadega. Hiljem väljunud Pyramus näeb sügaval tolmus selgeid metslooma jälgi ja kahvatub kogu näost, kõigepealt kui leidis ka rõivu mis on verega määrdunud siis ta ütles: ,,Üks öö on süüdi, mina hukutasin sind kahetsusväärselt, kui ma käskisin sul tulla öösel kohta täis hirmu ja ei tulnud ise esimesena. 100. Siin siiski olge palutud mõlema sõnadega, oh paljud õnnetud minu ja tema (meie) vanemad, et ärge soovige mulle/meile halba, armastus, mida kõige uuem/viimane tund ühendas, ärge keelake meid matmast ühte hauda. Ja sina puu, kes puuokstega katad mind ühte õnnetut keha, saad varsti katma kahte, hoia mõrvamärki alati oma vilja
päris kurt. Mina võin oma maja ette sõita ainult üsna kurdi voorimehega, muidu hakkab mul häbi." Nõnda tulin ma jalgsi. Ja kui ma kodu hakkasin küsima, siis ütlesid kõik: ,,Härra Slopasev teab." Ning nüüd tahaksin ma teada, mida teie teate?" ,,Härra Maurus," ütles Slopasev, ,,teie panete mu klassi ees piinlikku seisukorda, sest ma ei tea midagi selletaolist, millest teie räägite. Ainult Puskinist kõneldes sattusin ehk suuremasse vaimustusse kui õpetajale kohane ja hukutasin sellega õpilasi. Just praegu seletasin neile, et iga liigsus tuleb iseloomunõrkusest ja et inimesel peab olema kindel iseloom. See peab olema igal üksikul ja ka kogu rahval. Meil venelastel ei ole kindlat iseloomu ja sellepärast oleks hea, härra Maurus, kui te klassilt küsiksite, eesti keeli küsiksite, mida mina ei mõista, nii et ei tarvitse vastates mind häbeneda. Või ehk soovite, et ma üürikeseks lahkun?" ,,Ei, ei," vastas direktor, ,,minu poisid julgevad ikka tõtt rääkida."
annaabi.ee 
