Kelt Crixus, kes oli algul koos Spartacusega kandideerinud juhi kohale, soovis äkki muuta võitlustaktikat, millega Spartacus polnud nõus. Osa mässajaid oli aga nõus Crixuse ettepanekutega ja tekkiski lõhe. Viimane lahing toimus arvatavasti aastal 71 e.m.a Apuulias. Selles lahingus hukkus Spartacus. Räägitakse, et Sparatcus aimas oma lüüa saamist ette. Tuhandete kaasvõitlejate silme all tappis ta oma hobuse sõnadega: ,,Kui me võidame, saab mul olema palju hobuseid, kui aga hukkume, milleks mulle siis see üks?" Kasutatud kirjandus: ,,21 maailmakuulsat mässajat." Koostanud Gerda Kroom, toimetanud Katrin Liivas, 2006
Küdippe jumalatar Hera templisse. Kui siis tema jumalatarilt oma poegadele seda palus, mis inimestel* kõige parem oleks, uinusid vennaksed magama ega ärganud enam. Härga kandis õlgadel atleet Milon Krotonist (VI s. e. m. a.), kes tappis selle rusikahoobiga ning sõi ühe päevaga. Lk. 388 Aias -- ahhaia sangar Trooja sõjas. Kord, kui välguheitja Zeus oli troojalaste päästmiseks mässinud mõlemad malevad uttu, palus Aias jumalat hajutada udu: «...las hukkume päikese valgel!» («liias», XVII, 645--647.) Lk. 399 ... oleks võinud seda pidada kas roomlaste kolmnurgaks 512 Ecnomuse lahingus, Aleksander Suure «seapeaks» või Gustav Adolfi kuulsaks kiiluks. -- Roomlased kasutasid Ecnomuse (neem Lõuna-Sitsiilias) merelahingus 250 a. e. m. a. kartaagolaste vastu kolmnurkset rivistust. «Seapea» ja «kiil» on samuti kolmnurga kujul korraldatud lahingurivistused. Lk. 400 Richelieu -- Armand Jean du Plessis, Richelieu
annaabi.ee 
