varem, haigust ennetada? Inimese enda tahtest siin palju ei sõltu. Siiski on kindlaks tehtud, et mida spetsiifilisem ja keerulisem on inimese töövaldkond ja mida rohkem ta elu jooksul oma aju treenib, seda väiksem risk on tal haigestuda või avaldub see tõbi tal hiljem. Inimese närvirakkude vaheliste ühenduste hulk, mis antakse küll kaasa juba sünnipäraselt, suureneb elu jooksul seda enam, mida rohkem inimene peaga töötab. Kui osa närvirakkudest hukkubki, suudavad ülejäänud närvirakud nende talitluse üle võtta, sest treenitud ajul on suurem kompensatsioonivõime. Siis ka niisugune mõnus ajutreening nagu ristsõnamõistatuste lahendamine on vaimuerksusele kasuks? See on igati tervitatav ajaviide. Ka enda kursis hoidmine päevasündmustega, poliitikaga, võõrkeelte õppimine, entsüklopeediliste teadmiste talletamine hoiab aju virge ja lükkab Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsuse kaugemale vanadusse
võidab ja võtab ka varustuse endale. Seepeale tuleb Achilleus sõjategevusse tagasi. Kõigepealt palub ta oma emal lasta Hephaistosel valmistada uue varustuse. Toimub võitlus Achilleuse ja Hectori vahel ning selle lõpu otsustavad jumalad – võitjaks peab jääma Achilleus. Jumalad korraldavad, et Hector üksi väljapoole linnamüüri jääks. Ta põgeneb algul, ja Athena ilmub ta ette Parisena ja julgustab teda Achilleusega võitlema. Hector hukkubki. Kättemaksuks sõbra tapmise eest veab Achilleus Hectori keha mööda Trooja linna, mida Trooja kuningas Priamos näeb. Ta läheb kinkidega oma poja keha lunastama, mille Achilleus tagastabki. Eepos lõpebki Achilleuse ja Priamose leinaga. Midas Midas oli Früügia kuningas, kes kostitas enda juures 10 päeva Backhose kaaskonnast mahajäänud joodikut Sileeni. Tänutäheks lubas Sileen ühe soovi endale esitada, Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks
annaabi.ee 
