juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes loobus troonist. Inglismaal taastati kuningavõim ja troonile asus hukatud kuninga poeg Charles II(1660-1685). Uus kuningas kuulutas välja usuvabaduse. Taastati parlamendi
Alekseil oli hemofiilia ehk vere hüübimatus. Iga väikene kriimustus või nina verejooks sidus Aleksei kuudeks voodisse ahelatesse. NIKOLAI II KUI TSAAR Rahvas lootis, et kui troonile pääseeb uus tsaar tulevad ka suured muudatised. Seda, aga siiski ei juhtunud. Rahvas oli sellepeale ka väga tige. Tsaar hoopis tegi asja hullemaks ning tegi kindlaks, et ei juhtuks protestimist ning streikimist. Rahvas arvas, et tsaar ei hooli oma inimestest ning seetõttu hukatigi Nikolai II ning ka tema pere. Mõned ministrid küll pooldasid edumeelseid uuendusi, kuid nende pingutused ei kandnud vilja. NIKOLAI II HUKKAMINE Nikolai pere ja kuninglikust soost inimeseed hukati aastal 1918. 4 KOKKUVÕTE Kokkuvõteks Nikolai II hukati koos tema perega, sest rahva meelest tsaar ei hoolinud oma inimestest ning tahtis vaid ise kogu selle rikkusega elada
1. Uniooni pooldajad. Rootsi kõrgaadel. Toetati Taani kuningat Kristian II-t, kes püüdis uniooni säilitada ja Rootsit taasallutada. Lisanimi Türann. 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem. 3. Rootsi katoliku kirik, mille võimu ja võimpüüdlusi esindas, Uppsala peapiiskop Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. Stockholmi veresaun Sten Sure oli juba vangis, Gustav Trolle kaebas ketserite peale ja siis nad hukatigi. 1520. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku vara kallale, erakorralised maksud jms. Kiriklik usupuhastust toimus 1536. Kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja töökama kihi kujunemine. Rootsikeelsed jumalateenistused. Koolihariduse areng. 1593. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähendas luterlusega ühinemist. Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber
annaabi.ee 
