kivi äärde maha, et korraks jalgu puhata. Iti jääb magama. Ärkab öökulli huikamise peale ja hakkab kartma ning tahab koju. Kusti otsustab, et puhkavad veel natuke, eks siis valges koju lähevad. Kui Iti jäle magama jääb laseb Kusti mõttes tänase päeva vaimusilma eest läbi. Kuidas vanaisa mesilaste pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab nad läbi pimeda metsa oma majani. Tee peal on ta laste vastu väga kuri, kuna Iti ei jõua kõndida ja tahab korvist marju süüa. Kui Kusti aru saab, et see pole nende kodu, ütleb ta seda ka vanamoorile. See saab aga väga kurjaks ja ajab nad kepiga majja.
Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 4) tüve astmemuutuse liik, vrd müürima, müürida, müürib, müüritud nautima, nautida, naudib, nauditud lugema, lugeda, loeb, loetud Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 5) erinevas astmes tüvevariantide paiknemine vormistikus, vrd luik: luige: luike: luiged: luikesid () huige: huike: huiget: huiked: huikeid () võõpama, võõbata, võõpab, võõbatud () kleepima, kleepida, kleebib, kleebitud () Muuttüübid Olenevalt sellest, millest lähtutakse, on eesti keelele koostatud üsna erinevaid muuttüübistikke. Gutslaff 1648Jõgever 1904 jj Clare 1730 Leetberg 1916 Muuk 1927 jj Faehlmann 1844, 1842 Peterson 1919 Alvre 1964 Ahrens 1853Põld 1920 Mürk 1990 Wiedemann 1875 Tann 1923 Viks 1982 jt Hermann 1884 Veski 1923 Ehala 1997
Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Helletati ajaviiteks üksi olles ja sidepidamiseks teiste karjastega. Kõige rohkem helletati hommikul ja õhtul, mil hääl kostis selge õhu tõttu kaugemale. Hästi kostis hääl ka siis, kui maa oli mägine või kõrval oli mets. Sageli kujundas iga karjane omapärase huike või helletuse, et teistel oleks juba esituslaadist ja viisist tunda, kellega on tegemist. 4.3. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja -linde. Lindude-loomade hääli võis teha ka lõbu pärast. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus matkitakse linnu häälitsust nii häälikuliselt kui ka intonatsiooniga. Sel juhul on täpsest kõlast
valgesse uttu. Mul polnud enam aimugi, kuhu ma kihutasin. Parem mitte sõuda, mõtlesin, muidu lendad kaldasse või mõne leete vastu või kes teab kuhu. Istusin liikumat ult ja vesi kandis mind; aga kangesti erutav on sihukesel juhul istuda, käed süles. Huikasin ja kuulatasin. Kuulsin üsna kauget huiget, ja mu meeleolu paranes. Sõudsin ses suunas, teravasti kuulates, kas huige veel kord kostab. Kui ma huiget jälle kuulsin, teadsin, et ma ei liikunud huike suunas, vaid paremale poole huikest mööda. Ja kui ma huiget siis jälle kuulsin, liikusin vasemale poole huikest mööda, -- ja ilma et ma oleksin 1 Osariigid, kus enam orjapidamist ei olnud. 293 sugugi lähemale jõudnud, sest tiirlesin ringi siia-sinna, huikaja aga liikus aina otse edasi. Oleksin soovinud, et Jim, see eesel, oleks taibanud tinapanni taguda -- ja vahetpidamatult taguda! --, aga ta ei taibanud, ja vaikus huigete vahel ajas mu segadusse.
annaabi.ee 
