vaid koos Popi hinnangutega. Huhuul ei lasta enda suhtumist sündmuste käiku seletada. Ta on negatiivne tegelane, sest ta on seda Popi silmis. Lugeja ei saa küll välistada, et Popi hinnang Huhuule on õige ja peab paika, kuid sellegi poolest on see hinnang ja Huhuu motiive asjade lõhkumiseks ja Popi kiusamiseks saab lugeja vaid ise oletada ja tuletada, tuginedes kirjeldatud sündmustele. See-eest saab lugeja teada palju Popi sisemaailmast ja tema hirmude põhjustest, suhtumisest Huhuuse ja kuidas see suhtumine sündmuste arenedes isegi muutub. Kuna Popi on harjunud kedagi Isandaks pidama, ei ole tal valikut ning uueks Isandaks saab Huhuu. Selline sündmuste käik on tugevasti mõjutatud Huhuu võimest olla koerast üle nii koordinatsiooni, võimaluste kui teatava intelligentsi poolest ning Popi alandlikust ja allaheitlikust iseloomust, mis võimaldab tal hoolimata julmustest näha ka Huhuu pahedes midagi imetlusväärset. Tegelased on sügava hingeeluga
mahajäetud!“ Popi oli sügav tegelane, autor on tema tundeid ja maailmavaateid kirjeldanud detailselt. Isand ja Huhuu on lamedad tegelased. Autor ei jaga nende koha eriti informatsiooni, autor ei ava nende mõttemaailma. Popi ja Huhuu muutusid teose vältel vanadeks, räsituteks ja üksildasteks tegelasteks. Peategelast Popit iseloomustab tema suhe teiste tegelastega. Teoses on välja toodud, kuidas ta suhtub teistesse tegelastesse – kui armastavalt ja igatsevalt Isandasse, kartlikult Huhuuse ning hiljem leplik suhtumine. Samuti on välja toodud, mida Popi teistes tegelastes märkab – ta märkas Isanda kummalist käitumist, kurbust. Ta märkas Huhuus ka lisaks kiuslikkusele hoolivust. Lisaks saab aimu, kuidas suhtuvad teised tegelased temasse – kui hoolivalt ja hästi suhtus Isand Popisse ning kui kiuslikult ning hiljem veidi hoolivust välja näidanult suhtus temasse Huhuu. Popile meeldis Huhuu ja ta ei kartnud teda enam siis, kui