16) Tema loomingus oli omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaas. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel. 17) Tuglase kirjutatud teaduslikud monograafiad on : ,, Juhan Liiv ( 1914,1928)" , ,, A.H. Tammsaare ( 1918)'', Ado Grenzsteini lahkumine(1926)". 18) Teosest ,, Meri" (1906) pärinevad need read. 19) Popi(koer), olles targem ja tugevam alistub Huhu(ahv) tujudele, sümboliseerides sellega kuulekust & allaheitlikust. Huhu on jällegi sümboliks liiderlikkusele & rumalusele. 20)Tuglase teosed on tõlgitud Soome, Inglise, Vene, Poola, Ungari, Saksa, Leedu, Bulgaaria, Läti, Serbia-Horvaadi & Hispaania keelde. 21) Tuglas kuulus mitmesse selsti, juhatusse, komisjonidesse, toimkondadesse & züriidesse olles nii 1920-1930. Aastate Eesti kultuurielus autoriteerne ekspert. 22) Tuglas on eriti hinnatud ja tuntud veel Soomes.
aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming. Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918. Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil. Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920. aastate värsikogusid "Lemmiklaulud" (1926), "Meeri-Maria-Mari" (1926) ja "Puhtevird" (1927). Luuletused. Põhitemaatika: Aastaajad Sõda Loodus Meri Kujundid Kasutab oma loomingus palju võrdlusi, retoorilisi küsimusi ja epiteete Häid tsitaate. " On minevik kui vare, mis maha sõimat, laostet- ees sammuda vaid mädasoo."
Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 "Pöörang" (luulekogu) 1935 "Sinimäed" (luulekogu) 1937 "Raudvärsid" (luulekogu) 1938 "Palgest palgesse" (luulekogu) 1939 "Homsele vastu" (luulekogu) 1937 "Päikselised päevad" (valikkogu) 1944 "Võidule" (Tallinnas 1970) 1950 "Uutele võitudele" 1965 "Heledamaks muutub päev" 1967 "Lühilood ajakajana"
rändajad. Varas ja varastatud asjadega Begriffenfeldt Norralasest *kaupleja, professor ja Kairo laevakapten ja tema hullumaja juhataja. meeskond, Veider Anitra, reisija, beduiinipealiku tütar, Huhu (keelefanaatik Malabari rannikult), Preester, Araablased, Hussein (minister Matuserongkäik, orjatüdrukud, idamaadest), Fellah Korravalvur, tantsivad tüdrukud, muumiaga, Nööbivalaja, Kõhn mees. Memnoni kuju Mitu hullu koos
jututraditsioonist. Tegelikult on paljud järgnevalt pakutavatest lugudest elanud meie keskel juba aastakümneid, ainult et meie suhtumine neisse kui traditsioonilisse folklooriilmingusse oli tõrjuv. Need lood erinevad mõneti senisest klassikalisest arusaamast rahvajutu olemuse kohta. Eesti keeles puudub neid jutte märkiv terminoloogia. Inglise keeles on kasutatud terminit urban legend, rumor, soome keeles kaupungin kansantarina, urbani huhu, nykytarina, modernitarina. Ü.Tedre on kasutanud terminit linnalugu (Tedre 1988, 694). Eesti keeles võiks kasutada ka nimetusi muistend, linna jutt, moodne jutt, kumu. Linn tähendab selles mõistes rohkem linnastunud ühiskonna inimese moderniseerunud maailmavaadet, haridust, kõrget elatustaset ja sellega kaasnevaid sootuks teistsuguseid probleeme, kui oli varem külainimesel. Esimesena on linnalugudest väikese ülevaate teinud Ülo Tedre, kes 1988. aastal L. Virtase kogumikku tutvustas
annaabi.ee 
