Vaid päästa meid ära kurjast, Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti Aamen. Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajala eksisteeris rahva muusika näol. Rahvamuusikud nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahva keelne ja nad ei tegelnud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liike. Rändkunstnike nim: Prantsusmaal zonglöörid Inglismaal bardid Saksamaal spiilmannid (spielmann) Hispaanias huglarid Venemaal skomorohhid Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal trubaduur Põhja Prantsusmaal truvõõr Saksamaal minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf
Kastiilia vabaduse eest. Kuna need teemad on omavahel põimunud ei ole Hispaania kangelaslaulud jagunend säärasteks omavahel sõltumatuiks sarjadeks nagu Prantsumaal. Ajaloolistele episoodidele pühendatud lüroeepilised laulud levisid rahva hulgas. Üksiklaulude kujunemine pikemateks poeemideks toimub umbes 10. sajandist, mil feodalism hakkas Hispaanias kujunema. Laulude ettekandajteks olid laulukid Huglarid- samasugused rändlaulikud nagu Prantsusmaal zonglöörid. Vormilt meentutavd Hispaania sangarilaulud Prantsusmaa omi. Koosnevad eri pikkiusega stroofidest, värsi silpide arv on väga kõikuv, kaheksast kuni 16 silbini. Hispaania kangelaslaulude käsikirjad on peaaegu kõik hävinud. Andmeid leidub ümberjutustuste näol kroonikates ja proosateostes. Täiuslikumal kujul on säilinud 13. sajandil loodus 'Laul minu Cidist'. Rüütlikirjandus 12- 13
annaabi.ee 
