17. saj 18.saj kunst Kunsti üldilme järgi jaguneb Euroopa kolme piirkonda Väljakasvamine hilisrenessansist Euroopa protestantlikuks muutumine Arhitektuuri ülesandeks võimu sobivas suuruses ja hiilguses esindamine Baroroco ebakorrapärase kujuga pärl Arhitektid Borromini ja Guarini Ülevoolavus ja liialdatus Tagasipöördumine pikiehitusliku kiriku juurde Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole Tähtsaks peeti ruumist ruumi vaadet anfilaat Mahagon Thomas Chippendale Eklektiline uusaegne mööblistiil Cabriole jalg, azuurne seljatugi Lisaks toolidele, klaas...
–11. sajandi kultuurikihte (Jaama, 1990). Kirjalikke teateid ploomikasvatuse kohta Eestis leidub alles 16. sajandist. Nii on vanades Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka 6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18. sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke). Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti metsistuvaid kreeke (P. domestica var. insititia). Tema nimetus pärineb keskalamsaksa sõnast krēke (baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale
1999. aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi algatusel ja toel on loodud rahvusparke, looduskaitsealasid ja viidud läbi ulatuslikke inventuure Eesti loodusväärtuste kaardistamiseks. Millal alustati niitude taimkatte uurimist Eestis ning millal ja miks hakati tähelepanu pöörama rohumaade kaitsele? Esimesi teateid niitudest leiab A.W.Hupeli (1777), J.B.Fischeri (1753), A. Huecki (1845) jt. teostest Geobotaaniline uurimine algas 19. sajandi II poolel. Enne II maailmasõda ilmus rohkesti rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist jms. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise (heinaseemne juurdekülv, väetamine) abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega. 2
annaabi.ee 
