hakkas sakslastele tutvustama ja tõlkima, sajandi viimastel kümnenditel kujuneb temast tunnustatud kirjandus- ja teatrikriitik. 1895. ilmub tema tuntuim teos "Naiste raamat", naisküsimust ja naiste psühholoogiat käsitleb ta oma loomingus ka edaspidi. Elu teises pooles võitles ta aina süveneva vaimuhaigusega ning tema loomingus muutuvad oluliseks katoliikliku kiriku mõjud. Baltisaksa omaelulooline kirjandus (Stackelberg, Hunnius, Wistinghausen, Hueck-Dehio vt) Hunnius mineviku idealiseerimine ja tagaigatsemine, tollaste ideaalide ja inimtüüpide esiletõstmine; sellele järgnenud ajalugu (Eesti iseseisvumine, mõisatest ja maadest ilmajäämine, seisusliku erikorra kadumine) peab ebaõiglaseks. Hueck-Dehio naiskirjanikud (ja tihti ka nende tegelased) mässavad ühiskonna vastu, kaitsevad naisideaali meeste kirjanduses; "Kallis Renata" arenguromaan, osalt
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
