· Mitm part lõputa või sid-lõpuline (mäkri e mäkrasid, putre e putrusid, vaklu e vaklasid) · i-mitmus on võimalik, kuid vähe kasutusel (adrusse, kogris, kõdrust, nõdrule) Alltüüp PADI · padja, patja, padjasse e patja, patjade, patju e patjasid, patjadesse e padjusse · nõrgeneva vältevaheldusega ains nom I-vältelised i-ga lõppevad, gen II-vältelised ja-, je- või ju-ga lõppevad sõnad · ahi, hudi, kali, kiri, kosjad, lubi, veli, osi, puri, rübi, tühi, vali, väli VORMISTIKUST: · puri: purje: purje: üurjesse e purje: purjede: purjesid: purjedesse · purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes · sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse · i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes PÕHITÜÜP LUGEMIK
lugu), pīlādzis ‘pihlakas’. Eesti laenud on seotud endisaja töö- ja elutingimustega, põlluharimisel ja majapidamises kasutatud riistadega. Laenude hulgas paistab silma merenduse ja kalapüügiga seotud mõistete rohkus. Eesti laenud läti murretes on nt tunga ‘rüsi(jää)’ (← tung), bura ‘puri’, tildars ‘tilder’, porga, purga ‘põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse’ (← põrk), uds ‘pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse’ (← hudi), repens ‘räppen’, rengas ‘nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks’ (← rõngas). Eesti keelest laenatu hulgas on ka bumeranglaene, st laenatud on tüvesid, mis läänemeresoome keeltes on balti laenud, nt ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši ‘keris’, ķincas ‘puusad’ (← kints), ķīne, ķīnis ‘hobuse-raudkärbes’ (← kiin). Läti keeles on ka liivi laene, sageli on raske kindlaks teha, kas laenuallika on andnud eesti või liivi keel.
annaabi.ee 
