MBit/s). USB 2.0 seadmed töötavad muidu kiirusega kuni 480 Mbit/s. USB hubil on üks port üleslaadimiseks (uplink) ja mitu porti alla laadimiseks (downlink). USB port kannab endaga ka siinitoidet, tänu millele ei pea üldiselt USB hubi eraldi varustama toitega. Tavaliselt antakse USB hubi pordist toidet kuni 500 mA. Kui mõned USB seadmed vajavad oma tööks suuremat voolutugevust kui USB hub suudab pakkuda, siis sellised seadmed ei tööta siinitoitel USB hubidega. Et selliseid seadmeid saaks ühendada ka USB hubi taha, on olemas eraldi toitega USB hubid, mida toidetakse eraldi toiteplokist ja kus antakse igale pordile juba üle 500 mA voolutugevust. On kasutuses ka USB combo hube, millel on peale USB portide ka muid porte, näiteks FireWire (IEEE 1394) pordid. Sedasi saab arvutiga ühendada läbi ühe seadme ka teise standardi seadmeid. Kuid tänapäeval ainult ei piiritleta ainult kaabel ühendustega. On ka muid erinevaid viise
pakette. Tänapäeval store-and-forward switchide kiirus on järgi jõudnud cut-through kiirusele sedavõrd, et erinevused nende kahe töös on minimaalsed. On saadaval ka mitmesuguseid hübriid switche, mis ühendavad oma ehituses elemente kummagist arhitektuurist. Nii cut-through kui ka store-and-forward switchid jagavad võrgu mitmeks kollisiooni-domeeniks, mistõttu iga Etherneti-switchiga ühendatud segmendi kasutuses on isiklik 10 Mb/s kiirusressurss, mis on oluline erinevus hubidega, kus kõik Etherneti kasutajad peavad jagama ühist edastuskiiruse ressurssi. Uuemad switchid omavad tavaliselt ka high-speed ühenduse (FDDI, Fast-Ethernet, ATM) toetust, mis tähendab seda, sellise ühenduse kaudu võib ühendada switchi külge teise switchi või mõne väga suurt koormust omava võrgusõlme, mõne serveri. Sellist võrku, kus switchi on omavahel selliste linkide kaudu ühenduses, nimetatakse "collapsed backbone" võrguks.
annaabi.ee 
