Seal oli näha 9 kunstniku tööd. Kokku sai näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Esimesena mainiks Konrad Mäe õlimaali ,,Naise portree" (1918- 1921). Maal oli külmade värvidega ning tume. Selles oli vaid killuke sooja tooni. See maal tekitas minus sügavat kurbust. Tema õlimaal ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914) oli palju soojem ning tõi naeratuse näole, mis ,,Naise portree" kõrval mõjus hoopis rõõmsamalt ja hubasemalt. Peet Areni töödest oli näitusel esindatud õlimaal ,,Aida tänav" (1921). See maal oli minu lemmik. See meenutas mulle rohkem sürrealismi ning selles olid mingid jooned, mis meenutasid mulle Salvador Dali loomingut. See teos oli pilkupüüdvaim selles ruumis. Anton Starkopf maalidest meeldis mulle ,,Kaks akti" (1919), milles oli ühendatud tint ja akvarell. See teos oli minu jaoks üpris realistlik ja kaunis.
kirevate värvide poolest. Konrad Mägi (1878-1925) oli üks Tartu kunstikooli Pallas asutajatest, kes puutus kokku nii juugendi, impressionismi, neoimpressionismi kui ka ekspressionismiga. Tema õlimaal ,,Naise portree" (1918-1921) on külmade värvidega tume pilt, milles oli vaid killuke sooja tooni. Tekitas minus pigem kurbust. Kuid ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914, õli) on hoopiski soojem maal, mis ,,Naise portree" kõrval mõjub hoopis rõõmsamalt ja hubasemalt. Kuno Veeber (1898-1929) lõpetas Tartu kunstikooli Pallas. Näitusel on tema üks õlimaal ,,Võitlejad" (1923), milles on näha vägagi ekspressionistlikke jooni, kuid konkreetne maal ei kuulu minu lemmikute hulka. Märt Laarmani (1896-1979) töödest on näitusel välja pandud 4. ,,Autoportree" (1922, õli), ,,Mootorratas" (1924. puulõige), ,,Autoportee" (1921, linoollõige), mis on kuidagi sünge, nägu on peaaegu pooleldi varjus ning ,,Oleviste" (1927, puulõige).
See kõik on kodeeritud geenidesse ning keha ise tunnetab ning tajub, mis on talle kõige parem. Kuid selle kõige juures on oluline, et naisel oleks oskus kuuletuda oma keha soovidele ning sisetundele ja käituda vastavalt, ning samuti on oluline, et naine tunnetaks endas ürgset väge ja usuks endasse, et saab sünnitusega suurepäraselt hakkama ka iseseisvalt. Enda sisetundele toetudes, tuleb naisel valida see kõige mugavam keskkond, kus ta sooviks sünnitada. Kõige hubasemalt tuntakse ennast tuttavas kohas või teatud keskkonnatingimustes. Näiteks on naistel mugavam sünnitada pigem hämaras ruumis, kus õhutemperatuur on piisavalt niiske ja soe. Ka lapse jaoks on kergem sündida ja kohaneda keskkonnas, kus on hämar, soe ja vaikne, sest just taolisest miljööst ta ilmale tulebki. Mõni naine tunneb end hästi vees ning soovibki vesisünnitust. Sobiva keskkonna valikul tuleb arvestada ka sünnitusasendetega
Kõige rohkem etiketinõudeid kajastub laevas ühiskajuti ehk messi kasutamisel Järgnevalt Rein Albri poolt kirjapandud mõtiskluse ühiskajutist: Mis on laevas ühiskajut ehk mess ja kus ta asub, seda teab iga meremees. Kuivamaainimene võib ses suhtes oma võhiklust pisut leevendada Mereleksikoni leheküljelt 274 infot otsides, kus mustvalgel on kirjas, et mess ehk ühiskajut on laeva juhtkonna söögi- ja puhkeruum, kus peetakse ka juhtkonna nõupidamisi ja koosolekuid. Sisustatud pisut hubasemalt ja veidi luksuslikumalt kui teised ühiskondlikud ruumid laevas. Sellele lakoonilisele tekstile võiks veel täpsustamiseks lisada, et ühiskajuti kohustusliku sisustuse hulka suuremates laevades on läbi aegade kuulunud ka pianiino. Seega igati ontlik ja viisakas paik nii keha kui ka vaimu turgutamiseks. HMY Britannia – kuningliku jahtlaeva ohvitseride mess Ohvitseride ühiskajut sündis purjelaevastikuaegsetel sõjalaevadel. Oli aeg, kus laevas sellist paika veel ei tuntud
annaabi.ee 
