Ameerika analoog Hiina Shang'i või Mesopotaamia Sumeri tsivilisatsioonidele. Chavin õitses umbes aastal 900 eKr, mida tuntakse esimese või varajase horisondi perioodina (1000 eKr 200 pKr), tõustes esile peale seda, kui ühiskonnad, mis olid monumentaalsed kompleksid ehitanud, hakkasid rannikul kokku varisema. Chavin'i kultuur suutis ühendada ranniku, mägismaa ning ida-madalmaa ühiskonnad oma võimsa religioosse ideoloogiaga. Nad ehitasid kaunistatud kivitempli Chavin de Huantar'isse Peruu Põhja-mägismaal, täites selle kaunilt lõigatud kiviskulptuuride ning suursuguste ikonograafiaga. Raimondi Kivi ja Lanzon'i monoliidi ikonograafia kirjeldab, kuidas nad kummardasid ülevat kassilikku jumalust, mida kujutati stiliseeritud jaaguari pea kujulisena, ning teisi looduslikke vaime. Mõned arheoloogid arvavad, et Chavin de Huantar oli Andi oraakel, keda kontrollis võimas ülempreestrite eliit,
Kindlustusi ei olnud, puudub ka valitseja residents ja rikkalikud ülikuhauad. Kasutusel oli kuni 21. sajandini eKr, st samaaegselt linnriikide ja Akkadi riigiga Mesopotaamias ning Vana riigiga Egiptuses. Teise aastatuhande alguses oli rannikuorgudes arvukalt selliseid rituaalkeskusi (nt ka Sechin Alto). Sealt on leitud tapetavate vangide kujutisi müüridel. Alates teisest aastatuhatest on leitud ka keraamika jäänuseid. 1 aastatuhendel on tähtsamaks keskuseks Chavin de Huantar (kõrgaeg umbes 9.-3. sajand eKr). See on kaugemal sisemaal, ilmselt asus sisemaa ja rannikuareaalide piiril suur rituaalkeskus, millel oli väga lai religioosne mõju. Sealt pärinevad esimesed jumaluste kujutised (El Lancon steel) ja Raymondi steel. Sellel kujutatud jumala kultus oli nii ruumiliselt kui ajaliselt lai (nt veel 17. saj andil tehti Chavini palverännakuid). Selle keskuse ümber on linn ning leiduvad ka uhked ülikuhauad. 3. -7
annaabi.ee 
