Arengutase on suhteliselt madal. Hiina valitsus võttis vastu seaduse, mis nägi ette: maa-asulates elavates perekondades saab olla 2 last ja linnades 1 laps. Enamikele perekondadele on keelatud omada 3 last, kui nad rikuvad seadust, ootab neid trahv või administratiivkaristus. Hiina traditsioonidega, mille järgi soositakse peres meesjärglasi pojad jätkavad suguvõsa nime ja pärivad pere maa. Riigi alal on ametlikult 56 erinevat rahvust. Ülejäänud peale hiinlaste on huangid, uiguurid, muslimid(huid), yid, tiibetlased, miaod, mandzud, mongolid, buyid, korealased jt. Umbes 1,2 miljardit inimest räägivad hiina keelt. Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Puudub ligipääs joogiveele 300 miljonil inimesel. Koeraliha peetakse Hiinas lihtsalt "kuumaks", ja nii on see tavaliselt talvine toit. Eriti Chow-Chow tõugu koerad. Tasapidi hakkab kaduma koeraliha söömine. Hiinas kasvatati söögiks kolme looma siga, kitse ja koera. 4
suurem ligipääs tarbimislaenudele, soovivad parandada oma elamistingimusi, püüdes osta eeslinnas parema korteri või maja ja auto. Hiinlaste religioossele mõttele on avaldanud tugevat mõju budistlikud ideed. Kuigi valitsus õhutab ateismi, tagab hiina põhiseadus teatavate piirangutega usuvabaduse. Budism, islam ja kristlus on kolm peamist Hiinas levinud usku. Etnilise grupi moodustavad 91,5% hiinlased ning 8,5% ülejäänud (tiibetlased, mongolid, huangid jt). 3. POLIITILINE OLUKORD JA DEMOKRAATIA ARENG 1949. aastal asutatud Hiina RV on kommunistlik riik, mille poliitikas on keskne roll Hiina Kommunistlikul Parteil. Hiina RV reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.
kaubanduse kui äri alal. Pindala Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal asuv Ameerika Ühendriigid ja väiksem ainult Kanadast. Rahvastik Rahvaarv 1,3 miljardit inimest. Hiina tunnustab oma riigi territooriumil ametlikult 56 rahvust. Enamik Hiina rahvastikust moodustavad hiina keelt kõnelevad hanid ehk pärishiinlased. Ülejäänud 83 miljonit kuulub Hiina 55 etnilisse rühma ja asub peamiselt piiriäärsetes regioonides. Need on huangid, uiguurid, muslimid (huid), yid, tiibetlased, miaod, mandzud, mongolid, buyid, korealased jt. Kuigi valitsus õhutab ateismi, tagab hiina põhiseadus teatavate piirangutega usuvabaduse. Budism, islam ja kristlus on kolm peamist Hiinas levinud usku. Traditsiooniline hiina filosoofia Hiina nn. kolm õpetust konfutsianism, taoism ja hiina budism on andnud tohutu panuse inimkonna vaimuellu ja kõlbluse ajalukku. Konfutsianismil põhinesid Hiina poliitiline
annaabi.ee 
