19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia
Postindustriaalses hiskonnas kasvas kiiresti teenindussfr. Selles hiskonnas seatakse esikohale teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tstushiskonnas oli eesmrgiks toota vimalikult palju kaupa, st. vajati rohkem tlisi. Postindustriaalses hiskond vajab haritud spetsialiste, kes on saanud mitmesugust koolitust. Tstusjrgse hiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini koosklastatud kui tstushiskonnas. Tstushsikond kordineeris hsikonna poliitikat ja iguskorda. Postindustriaalses hiskonnas seisab riik ka majanduse arengu eest TEADMUSHISKOND Infot hakati rohkem tarbima, sest inimesed olid haritumad ja teavet ja kergemini ktte. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama INFOHISKONNAKS. Teabe edastamise vimalused avardusid tnud satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Esialgu pandi rhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite