aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õppis samas orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 19811986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 19821994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud arvukalt oopereid, sh Bizet' ,,Carmenit", Puccini ,,Madama Butterflyd", Verdi ,,La traviatat", Mussorgski ,,Hovanstsinat", Donizetti ,,Armujooki", Tsaikovski ,,Jevgeni Oneginit", Mozarti ,,Figaro pulma", Wagneri ,,Lendavat hollandlast", Gounod' ,,Fausti" jpt, samuti ballette Prokofjevi ,,Tuhkatriinut", ,,Othellot" Pärdi, Schnittke, Vasconcelose jt muusikale. ARVAMUS 8 Minule väga meeldis Luikede Järv. See oli väga kaasahaarav ja huvitav vaadata. Lavastus koosnes ka väga headest muusika kooslustest
laadilise aluse nõrgenemise (mõlemad jooned mõjutavad Debussyd). Oma ooperites käsitleb ta koori - rahvast - eripalgelise, eri tüüpidest koosneva hulgana, kasutades koorisoliste ja andes nii välkportreesid nendest eri tüüpidest. Borissi viirastusstseen (II v.) läheneb ekspressionismile (ekspressionism muusikas tekib alles 20. sajandi esimesel kümnendil ~1908-1909). "Boriss Godunovi" algvariandis (1869) puudus tolle aja ooperile vältimatu armastusliin. "Boriss Godunovi" ja "Hovanstsinat"(viimase lõpp jäi orkestreerimata, samuti ei olnud Mussorgski veel päris kindel, millise stseeniga ooper lõpetada) on redigeerinud Rimski-Korsakov ja Sostakovits, esimene on teinud suuri muudatusi harmooniasse ja orkestratsiooni ning kärpinud ja kirjutanud ise juurde. 1862 asutati Peterburis esimene konservatoorium Venemaal, juhiks Anton Rubinstein. 1866 asutati konservatoorium Moskvas (Nikolai Rubinstein). Muusikahariduse küsimus oli põletav, toimusid teravad võitlused -
annaabi.ee 
