(1871, 1875) sisaldas tõlkeid ratsionalistlikust usulüürikast. J. W. Widmanni poeemi "Buddha" (1869) eeskujudel alustas Kreutzwald hilises eas poeemi "Lembitu", millest pidi saama tema eluküsitluse kokkuvõte (1885; uustrükk 2003). Kreutzwaldi ilukirjandusliku loomingusse kuuluvad ka kaks näidendit. Huvi teatri vastu sai alguse 1820-te Tallinna perioodil, draamateoste mugandusteni jõuab Kreutzwald 1860-te teisel poolel mugandades kaasaegse saksa romantismi menukirjaniku E. C. von Houwaldi värsstragöödiad "Tuletorn" ja "Vanne ja õnnistus", teosed ilmusid eesti rahvusliku teatri sünniaegadel (1871, 1875). 1860-tel olid tihenenud Kreutzwald suhted Venemaa ja Soome akadeemiliste ringkondadega ning eesti rahvusliku liikumise tegelastega. Oma pika ja viljaka aeluea vältel kujunes ta vaieldamatuks autoriteediks, seda näitavad ka järgmised kuuluvused ja tunnustused: 1839 ÕESi liige 1847 Eestimaa Kirjanduse Ühingu kirjavahetajaliige 1849 ÕESi auliige
Tln. 1926, 3 tr. Tln. 1946) koondatu hulgas on ülekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt. luule eestindused, ometi andis Kreutzwald selle raamatuga olulisi impulsse eesti luule järgnevaks arenguks. Hilisemal eluperioodil avaldas Kreutzwald veel tõlkeid Heine jt. luulest, samuti kaks kogu J. W. Witscheli ratsionalistliku usulüürikat ("Rahunurme Lilled pääva töö ja palavuse jahutuseks" III, Tartu 1871, 1875) ja kaks E. C. v. Houwaldi värsstragöödiat ("Tuletorn", Tartu 1871; "Vanne ja õnnistus", Tartu 1875). "LEMBITU" Alates 1870. aastast kuni elu lõpuni tegeles Kreutzwald ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu", mille eeskujuks oli veitslase J. V. Widmanni "Buddha". Teos avaldati postuumselt (Helsingi 1885). MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik.