,,illusionist" sünonüümidena. Ajaloo vältel on mustkunst arenenud illusionismiga paralleelselt ning pea alati on artistid kesekndunud mõlemale kunstivormile. Pealegi määratleti mustkunsti definitsioon esmakordselt alles 18. sajandi lõpus. Uurimustöö esimeses peatükis annan ülevaate mustkunsti ja illusionismi tekkimisest ning arengust kuni hetkeni, mil areenile astus Robert-Houdin. Pidasin seda vajalikuks, kuna see aitab paremini mõista panust, mille Houdin on mustkunsti arengule andnud. Kuigi enamjaolt püüdsin ma olukorda igal ajastul kirjeldada üldiselt, tolle aja suurtele mustkunstnikele tähelepanu pööramata, esinevad viimases alapeatükis ka mõningate 5 maagide lühikesed elulookirjeldused nende, kelle tegevus eelnes vahetult Houdini omale või kelle antud panus mustkunsti mõjutas suuresti Houdini väljakujunemist.
Enamik teadlasi on siiani arvanud, et kaldtee pidi asuma väljaspool püramiidi kas ühe sirge või siis ümber püramiidi keerduva kaldpinnana. Sirge pind ei ole kuigi usutav, sest püramiidi kõrgemaks kasvades oleks selle pikkust samuti pidanud pidevalt suurendama ning mõistliku kaldega kaldpind oleks püramiidi lõpetamisel pidanud olema 1,6 kilomeetri pikkune, kirjutas National Geographic. Prantsuse arhitekt Jean-Pierre Houdin usub aga, et on leidnud saladuse lahenduse. Nimelt arvab ta, et kaldtee asub hoopis püramiidi sisemuses. Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhule. Seal rakendati ka tõstemehhanisme, mille abil plokk täisnurga võrra teise suunda keerati, et teda mööda järgmist kaldpinda kõrgemale vedada. Houdini mudeli järgi on püramiidi sisemuses piisavalt ruumi sellisele peidetud kaldteele, mis