Mõned, näiteks Kinabalu Sabahis, Gunung Gede Pangrango Jaavas ning Hala-Bala Tais on väga hästi kaitstud. Teised, näiteks Kutai rahvuspark on täielikult puudest lagedaks tehtud tänu metsaraiele, põuddele ning tulekahjudele. Et tagada pikaajalist säilivust, vajavad pargid ja reservid efektiivset teavitamist nende kaitsestaatusest ning lisaks sellele ka inimestele uhkuse ja arusaamade juurutamist nendes piirkondades. Tänu suurele rahvastiku tihedusele ja kasvukiirusele hotspotis vajab jätkusuutlik kaitse samal ajal ka keskendumist sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, haridusele ning inimeste teavitamisele.[1] On ka tehtud samme laiendamaks juba eksisteerivate siseriikiklike kaitsealade võrke. Aastal 2004 lubas Indoneesia valitsus luua 12 uut kaitseala. Üks neist oli Tesso Nilo/Bukit Tigapuluh maastik Kesk-Sumatras, kus Kriitiliste Ökosüsteemide Usaldusühingu Fond (CEPF) toetab algatust siduda oma vahel kokku kolme miljoni
sisaldus. χ-motiiv stimuleerib rekombinatsioonilist aktiivsest. Samuti palindroomsed järjestused, mis soodustavad sekundaarstruktuuride moodustamist stimuleerivad DSB teket – loop osa on tundlik endonukleaasidele ja seega toimub selles piirkonnas kromatiini lõikamine millele järgneb rekombinatsiooniline aktiivsus. • Alternatiivsed rekominatsiooni hotspotide mudelid imetajates: • Cis elementide mudel – hiirtes NID1 hotspotis CCCCACCCC põhjustab rekombinatsiooni. Inimestes CCTCCCT on rikastatud hotspotides. • Trans elementide mudel – hotspot aktiivsus on reguleeritud PRDM9 poolt • DNA omaduste mudel – hotspoti aktiivsus peegeldub selle DNA- sidumise omaduses. • Sekundaarstruktuuri mudel – palindroomsed järjestused indutseerivad DSB-sid – vt üles. • • Rekombinatsiooni ‘hotspot-id’: ulatus, piirid, jaotuvus genoomis ja
annaabi.ee 
