tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu rajati kaks rinnet: Semjon Timosenkole alluval Edelarindel 55 diviisi ja Andrei Jerjomenkole alluval Brjanski rindel 26 diviisi Lisaks käskis Stalin Siberi kliimaga harjunud väeosad tuua Moskva alla. Sakslaste pealetungi esirinnas olid Erich Hoepneri IV soomusarmee, Hermann Hothi III soomusarmee ja Guderiani II soomusarmee. Guderian blokeeris Brjanski rinde, mis jäi 6. oktoobriks igast küljest lõksu. Järgneval päeval piirasid Hoth ja Hoepner Timosenko. Üha 5 enam hakkas tunduma, et tee Moskvasse on vabanemas. Paraku oli ilmastikul omad plaanid. Nimelt 7. oktoobril kui sakslased blokeerisid rinde Vjazma all, said alguse ka tugevad sügisvihmad. Selletõttu raskenesid teeolud ning edasiliikumine muutus üha raskemaks ja aeglasemaks. Olulist rolli mängis ka Hitleri käsk mitte tungida kohe Moskvasse vaid piirata see ümber.
Edasi tahtsid sakslased lõigata Punaarmee ära naftaväljadest, selleks tuli enda kätte saada Stalingradi (täna ) linn Volga jõe ääres. Hitler jagas Heeresgruppe Südi kaheks: Gruppe A, mida juhtis kindral von Kleist, pidi minema Kaukaasiasse, ja Gruppe B, mida juhtis kindral von Weichs pidi võtma Stalingradi. Kuid Stalingradi lahingus osalenud 6. armee, mida juhtis kindral Paulus, ja 4. tankiarmee, mida juhtis kindral Hoth, ei suutnud Punaarmeele vastu panna. Paulus oma armeega piirati ümber ja ta alistus 2.02.1943 (kaks päeva pärast marssaliks saamist, olles esimene vangilangenud Generalfeldmarschall Saksamaa ajaloos). Stalingradi lahing oli pöördepunktiks sõjas. 1942. aasta oli juba Hitlerile väga halb. Jaanuaris suri üks ta lemmikmarssaleid, von Reichenau, mais aga korraldati Tsehhis atendaat SSi tähtsuselt teisele mehele Heydrichile (suri nädal hiljem)
annaabi.ee 
