Enesevigastamise oht, tingitud parema kehapoole halvatusest ja tasakaaluhäiretest. Häirunud sõnaline suhtlemine, tingitud peaaju infarkti järgsest apraksiast. Häirunud toitumine, tingitud neelamishäirest ja tahtest süüa. Naha terviklikkuse häirumine, tingitud mähkmepiirkonna haudumusest ja põsel asuvast esimese astme lamatisest. Liikumisdefitsiit, tingitud parema kehapoole halvatusest ja voodireziimist. Meeleolu langus, tingitud eneseväljenduse puudumisest, hospitaliseerimisest, haigustest ja liikumispiiratusest. Potentsiaalne suuõõne muutuste tekke oht, tingitud söömiskäitumise ebaadekvaatsetest muutustest (suukuivus, halb hingeõhk, kaaries). Häirunud taju, tingitud väsimustundest, mille tunnusteks on keskendumisraskused, tähelepanuhäired, raskused otsuste tegemisel ja teistega suhtlemisel. Potentsiaalne kõhukinnisuseoht, tingitud vedeliku defitsiidist ja kiudainete vähesusest toidus.
HOSPITAALINFEKTSIOONI EPIDEMIOLOOGILISED ASPEKTID Hospitaalinfektsioon on mistahes mikroorganismi või selle toksiini poolt põhjustatud infektsioon, mis ei ole haige sissekirjutamisel haiglasse kliiniliselt ega laboratoorselt väljendunud ega ka inkubatsiooniperioodis, vaid mille tunnused või sümptomid ilmnevad pärast haiglas viibitud ajavahemikku. Enamus bakteriaalsete hospitaalinfektsioonide puhul ilmneb infektsioon 48 või enama tunni möödudes hospitaliseerimisest. "Haiglanakkustõrje standardid" määravad sobivaks ajavahemikuks kolm ööd (72t.). Haiglanakkuse tekkimise eelduseks on haigustekitajate olemasolu haiglas või tuuakse haigla keskkonda haigete, haiglapersonali ja külastajate poolt või seadmete, instrumentide ja muu varustusega. Nakatumise all mõistetakse haigustekitajate levikut nakkuseallikaks olevatelt inimestelt, loomalt/linnult või saastunud esemelt teise, vastuvõtliku inimese organismi. Soodsatel
annaabi.ee 
