erinevd tõekspidamised. Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik ei saa inimese saatust suunata. Sellega vabastas Calvin inimesed katoliku kiriku sõltuvusest. Seni oldi veendunud,
Kes palus Jeesuselt oma pattude eest andeks (hoor), pesi oma pisaratega ta pead, kuivatas oma juustega. Määris Jeesust salviga. Atribuudid: kahetsuspisarad, krutsifiks, pealuu, peegel, pikad juuksed, salvipurk Patroon: apteegid Gertrud Nivelle"i püha Gertrud (626-659), neitsi, benediktiini kloostri abtiss, abistas palverändureid: rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle"i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi.Atribuut: hiir või rott, Patroon: kassid, rändurid Franciscus Assisist elas vaesuses, lõi frantsiskaanide ordu, sai stigmata. Atribuut: rist, tuvi, linnud, loomad, stigmata, Tau rist birgitta rootsi esimesi kirjanikke. Nägi ilmutusi, kirjutas neist
printsiipide. Leonardo da Vinci uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile paralleele organismide ja masinate vahel, ennustades ette tulevast iatrofüüsikalist lähenemist. 13. Erinevad meditsiinikutsed ja –erialad keskajal (ülikoolis õppinud arstid ja käsitöölised) Linnaarst- arst, kes pidi ravima raesõdureid ja ametnikke, tegelema epideemiatega, olema kohtu- ja sanitaarekspert, kontrollima hospitale ja apteeke. Rändarst – arst, kes ravis tavalisi inimesi, kes elasid linnast kaugemal (nt. silmaarst Clawes) Habemeajaja – arst, kes tegeles kirurgiaga. Tallinna habemeajajail oli õpipoisse. Õpiaeg oli 3 aastat, millele järgnes 6-aastane sellipõlv. Linna oleva habemeajaja nimetati raekirurgiks. Mõnikord oli sel ka abiline, epideemiate ajal lisaks veel ka katkuhabemeajajad. Saunamees- arst, mis tegeles kupupaneku, aadrilaskmise, kliistri ning
annaabi.ee 
