· Kohustusliku kohaliku maksu kehtestamine Vaesed · Vaesed, kes tahtsid teha tööd, kuid ei saa o Väärikad vaesed neile pakuti abi või tööd · Vaesed, kes oleksid võinud töötada, kuid ei teinud seda o Ebaväärikad vaesed avalik piitsutamine tänavatel, kuni nad mõistsid mida nad tegema peaksid · Vaesed, kes olid liiga noored/vanad või haiged o Väärikad vaesed nende paigutamine seekidesse, hospidalidesse, lastekodudesse, vaestemajadesse Vaeste seadus · Lõi võimaluse ühiskonna alamkihtide kontrollimiseks ja tugevdas sotsiaalse hierarhia tunnetust; Otta von Bismarck Saksamaa kantsler 1862-1890 Wilhelm I Saksamaa keiser 1871-1888 Saksamaa 1890 ,,Nendel, kes ei ole võimelised töötama vanuse või invaliidsuse tõttu on põhjendatud õigus riigi abile" Wilhelm I kiri Saksamaa parlamendile 1881 ,,Nimetage seda sotsialismiks
Väga pika sõjategevuse ajal said sõduris vahepeal isegi puhkusel käia ja siis naasta. Sõjanduses hakati kasutama ka palju teisi tehnilisi uuendusi. Side vallas toimus suur läbimurre, millega sõjaväe juhtimine muutus senisest tõhusamaks ning operatiivsemaks. Samuti hakati sõjasündmusi tsiviilinimesele massiteabevahenditega lähemale tooma. Tehnika areng koos arstiteaduse edusammudega leevendas siiski sõjakoledusi. Inimesi oli võimalik toimetada kiiresti hospidalidesse, mis vähendas oluliselt hukkunud inimeste arvu ja muutis sõda humaansemaks. Palga- ja alalise armee loomine tähendas inimestele ainult vähest aega sõjas ja nad said elada ka tsiviilelu. 1863.aastal loodi Rahvusvaheline Punane Rist, ning üritati reguleerida rahvusvahelisel tasandil suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ja haavatutesse. Punase Risti tegevust tunnustati kõikjal. Vaenlasesse suhtuti lugupidavalt ja rahvusvahelise kontrolliga püüti
Kuna linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada, asus vaesem rahvas elama eeslinnadesse ehk agulitesse Linnaelu keskuseks oli turuplats (mida ääristasid väikesed poed), selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone raekoda Üldise antisanitaarse olukorra tõttu laastasid linnasid mitmete haiguste epideemiad, neist hirmsaim oli katk Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnadest veidi eemal asuvatesse spetsiaalsetesse hospidalidesse seekidesse · RAHVASTIK: Tallinnas oli elanike arv 15. sajandil umbes 7000 8000, Tartus 5000 6000, Viljandis veidi üle 1000, Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikust võis olla kuni 8 % (seega suhteliselt kõrge) Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased, kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel
annaabi.ee 
