Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib 11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis (12,7 m ü.m.p) on saare kõrgeim koht. Samast oosist on põhja pool kujunenud merre Austusgrunne neem ja lõunas madalasse merre Rumpo ninana tuntud neem. Saare idaosas paikneb katkendlik Norrby-Säderby-Hosby rannavallistunud oosistik (u 8 km). Oosist on moodustunud ka Hobulaid. Väiksem oosist kujunenud madalate künniste rida asub Rälby küla lähedal ja jätkub lõuna pool Sviby küla juures. Mitmel pool on saarel kuni 2 m kõrgusi veerilisest kruusast ja liivast rannavalle. Madalas meres Rumpo neemest läänes ja kirderannikul on palju rändkive. Vormsil on vaid üks alaline looduslik veekogu. See on kõigest kilomeetri pikkune Vae oja, mis ühendab roogu kasvanud
suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse, kaitsekoostöö kui ka kultuurikontaktide vallas Rootslased on ühed varasemad tuntud rahvusvähemustest Eestis, kes elavad peamiselt Eesti põhja- ja läänepoolsetel rannikualadel, väiksematel saartel ja Noarootsi poolsaarel. Rootslased saabusid Eestisse 13. sajandil, veel enne, kui Eesti läks Rootsi valitsuse alla Liivi sõja tulemusena. Mitmed Lääne-Eesti linnad, külad ning rannikusaared kannavad Rootsi nimesid: Hosby, Einbi, Österby. Need kõik olid nn. aibolanderite asulad (eesti keeles `rannarootslased' või `eesti-rootslased') Perioodi, mil Eesti kuulus Rootsi valitsemisalasse (16291710) nimetatakse sageli Kuldseks Rootsi Ajaks Gustav Adolf II eestvedamisel sündisid Tartu Ülikool ning Gustav Adolfi Gümnaasium, Põhjasõja ajal peatus Eestis Rootsi kuningas Karl XII ning tänapäevalgi on liikvel palju Karl XII'ga seonduvaid legende ja lugusid. Kasutatud allikad http://et.wikipedia
annaabi.ee 
