. 3 Hvostov, Andrei. Serblased manööverdavad. Rahva Hääl 7. mai 1993, lk. 3. serblased suudavad oma poliitilist ja kultuurilist iseloomu säilitada vaid Jugoslaavias. Edasi jäi ainult üks lahendus võidelda seni, kuni saabub lahendus väljastpoolt. Ükski muu variant ei tulnud arvesse, kuna see oleks jätnud serblased moslemiriigis vähemusrahvuseks koos kõige sellega kaasnevaga. Siit kujunes välja ka sõja tegelik iseloom. Kõik sõdivad pooled, keda riigis koos horvaatidega oli kolm, püüdsid enda kätte haarata võimalikult palju maa-alasid, mis seejärel etniliselt põhjalikult puhastati. Kuigi peamiselt on selliste sõjapidamisviisidega tuntud serblased, kasutasid samu vahendeid ka moslemid. Tegelikult pole see sõda vaid territooriumi eest. See on sõda kodu, kodukolde, enesemääramise ning oma sünnikohas ellujäämise eest. Sõdades on suuremad võidulootused eelkõige sellel poolel, kellel on paremad liitlased.
Jugoslaavias oli 1941 peale kujunenud võimas vastupanuliikumine, mis nii nagu Poolaski jagunes kahte lehte. Ühelt poolt Jugoslaavia rahvuslik vastupanuliikumine Mihhailovitši juhtimisel tšetnikud, teiselt poolt kommunismi-meelne vastupanuliikumine eesotsas Jugoslaavia kommunisti Josef Broz Titoga. Kaks vastupanuliikumist ei saanud omavahel põrmugi läbi, oli väga keeruline olukord. Vastupanuliikumine võitles sakslastega, teisalt horvaatidega ja kolmandalt poolt võitlesid nad omavahel, oli halastamatu sõda tohutute ohvritega. 1944 suve jooksul omandas Tito selge ülekaalu, tema esialgsest sissipataljonist oli välja kasvanud partianiarmee, kuni 400 000 meest, kes asusid Tšernogooria, Bosnia, Serbia mägedes, tegid väljasööste. Nüüd, pärast Rumeenia vallutamist, saavutas Moskva kokkuleppe Tito kommunismimeelsete partisanidega. Punaarmee sisenes Jugoslaavia territooriumile, üheskoos Tito
annaabi.ee 
