Egiptuse vaarao Hatsepsut ja Egiptuse ehitised Kuninganna Hatsepsuti arvatav elamisaeg oli 1504 eKr1458 eKr, valitses aastatel 1498-1483 eKr. Teda on kujutatud mehena, kes kannab kuninga võimusümboleid ja ta kandis ametlikku valehabet, mis oli nööriga tugevasti ja korralikult kinni seotud. Egipt-uses on teada kolm naisvaaraod ja nendest kõige kuulsam oli Hatsepsut. Vaaraosi peeti veel ka jumalateks, kas siis haukapäiseks Horoseks või siis päikesejumal Ra'ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir. Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri
Horos aga pidas Sethiga kahevõitluse, milles jumalad ühise otsusega lõpuks Horose võitjaks ja kuningaks kuulutasid. Sellel müüdil võib näha mitmeid tähendusi. Ühelt poolt kajastus siin niiske ja viljaka (Osirise) ning kuiva ja viljatu (Sethi) aastaaja vaheldumist koos teadmisega, et Niiluse üleujutus igal aastal ähvardavast põuast võitu saab. Teisalt oli sel lool suur tähtsus ka vaarao võimu ja jumalikkuse seletamisel. Nagu eespool öeldud peeti elavat vaaraod Horoseks ja usuti, et pärast surma valitseb ta Osirisena surnute riigis. Horose võitu Sethi üle seostati vaarao eduka võitlusega Egiptuse vaenlaste vastu. Nii andis see lugu mõista, et jumalike vaaraode vaheldumine Horose ja Osirisena on samavõrd igavene ja vältimatu, nagu Niiluse üleujutused ja aastaaegade kulg. Muudest jumalatest olgu nimetatud veel kaks. Saakali kujuline või saakali peaga jumal Anubis oli matuserituaalide ja muumiate valmistamise eestseisja. Tema abistas ka Isist ja
annaabi.ee 
