Praegusel ajal kehtiv kasvuhormooni kontrollimismeetod töötati WADA (Ülemaailmne dopingu agentuur) poolt välja 2010. aasta suvel. Kasvuhormooni testimisel analüüsitakse erinevate molekulitüüpide ehk isovormide tasakaalu vereseerumis. Eeldatakse, et inimese kehas valitseb loomulikult leiduva kasvuhormooni puhul erinevate isovormide vahel kindel ja stabiilne tasakaal. Kui süstida hormooni kehasse, suureneb süstitava isovormi ja väheneb teiste isovormide hulk. (M.Bidlingmaier jt, 2009) Hormoonpreparaadi manustamise jäljed kaovad organismist 10-36 tunni jooksul. WADA teadusdirektorina töötanud Oliver Rabin on väitnud, et kasvuhormooni määrav probleem on olnud keerukaim, mille WADA on kasutusele võtnud. Kasutusel oleva meetodi väljatöötamise on kestnud pikalt ja seda on saatnud palju tagasilööke ja kahtlusi. Seega, usun, et antud proovi puhul võib valepositiivsete proovide andmine osutada tunduvalt sagedamaks,
doonorlehmal (kõrge aretusväärtusega lehm, kellelt embrüoid võetakse) esile superovulatsioon s.o mitme munaraku üheaegne vabanemine. Seejärel seemendatakse lehm kõrge aretusväärtusega pulli spermaga. 6- 7 päeva pärast loputatakse embrüod emakast välja, kontrollitakse nende seisundit ja seejärel siiratakse retsipiendile. Retsipientideks on seemendusealised terved mullikad või madala aretusväärtusega noorlehmad. Eelnevalt sünkroniseeritakse retsipientidel ind eelnimetatud hormoonpreparaadi süstimisega, et siirdamismomendil oleks emakas arengujärgus, mis võimaldab embrüol seal kinnitud ja areneda. Eestis saadakse ühe siirdamisega ca 5 embrüot, millest 2-3 kinnitub emakasse. Osa neist hävib ja järele jääb 1-2, millest areneb loode. Aasta jooksul võib ühelt doonorilt teha mitu embrüusiirdamist. Esimene embrüosiirdamisega saadud vasikas sündis Eestis 17.juunil 1984.a. · TIINUS