submaksimaalsete pingutuste sooritamisel. Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike pingutuste teostamisel väga ulatuslikud muutused vere hormonaaltasemetes. Võimaluse hormoonide rohkeks eritamiseks verre kindlustavad mõningate näärmete (neerupealsed) suurenemine kui ka muutused näärmete rakustruktuurides. Treeningu mõjul muutub kudede tundlikkus hormoonide mõju suhtes. Seda põhjustab muutus rakkude hormooniretseptorite hulgas, samuti ka protsesside ahelas, mille käivitab hormooni ühinemine retseptorvalguga. Treening mõjutab ka hormoonide metabolismi, mis suurendab hormonaalregulatsiooni labiilsust. 4.1.2 Energiavarude suurenemine Kehaline treening suurendab glükogeenivarusid skeletilihastes, maksas ja südamelihases. Mõnede, kuid mitte kõigi uuringute tulemused näitavad fosfokreatiini sisalduse suurenemist skeletilihastes. Energiavaru juurdekasvuga koos kujuneb ensümaatiline
kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. ENDOKRIINSÜSTEEM 27. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. • Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali. • Hormoonid, mis peavad mõjuma kindlatele rakkudele, jõuavad sinna tänu plasmamembraani hormooniretseptorite spetsiifilisusele. • Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse. • Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Sisesekretsiooninäärmed 19 1. ajuripats 2. käbinääre 3. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. harknääre 5. kõjunäärme Langerhansi saared 6