ja töötuses. Hormoonid Hormoonidele sattus 20.saj algupoolele,katsetuste käigus, ootamatult inglise arst Ernest Henry Starling (tuntud ka Frank-Starlingi seaduse avastajana. Sellest ajast läks käiku sõna hormoonid ning hormoonide kaudu (ka hormonoloogia) kirjeldatakse teaduses tänapäeval paljude haiguslike seisundite ning elu, tervise ja keskkonnaga seonduvat. Hormoonid, sarnaselt vitamiinidele on kasvuregulaatorid. Hormoonide tootjad Hormoonimolekulid komplekteeritakse ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete poolt, milledeks on: Ajuripats e hüpofüüs Käbikeha Kilpnääre Kõrvalkilpnäärmed Neerupealised Kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared Sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel). Kasutatud kirjandus http://eevarelli.com/ensuumid/#.UQvsR78vQac http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://et.wikipedia.org/wiki/Hormoonid Pildid: www.google.ee
ensüümsüsteemid aktiveeruvad [3]. Mida rohkem on neid hormoone organismis seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku [2]. Türoksiinil on neli joodiaatomit ning trijoodtüroniinil kolm [2]. Joodivaegusest tulenevalt väheneb türoksiini ning trijoodtüroniini produktsioon ning selle sisaldus veres. [5] Ainult väike osa kilpnäärmehormoonides esineb veres vabalt [4]. Türoksiini on vabana ainult 0,02 % ja trijoodtüroniini 0,2 %. Ainult vabad hormoonimolekulid on füsioloogiliselt aktiivsed. [2] 3.2 Türeokaltsitoniin Kilpnäärme folliikulite vahelistest rakkudest eritub vereringesse türeokaltsitoniini. [2] (Türeo)kaltsitoniin võtab osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist olles vastandiks kõrvalkilpnäärmes toodetud hormoonile parathormoonile [5]. Kaltsitoniin suurendab kaltsiumi viimist luudesse ja ka organismist välja. Kõige enam
annaabi.ee 
