Märkimisväärsel osal haigetest on fibromüalgia põhjuseks ilmselt valutaju häire, nii et tavalisest nõrgemat ärritajat tuntakse valuna. See võib olla tingitud halvast unest. Sügava une vältel eritab ajuripats kasvuhormooni, millel on anaboolne ehk kudesid tugevdav toime. Kui sügava une faas puudub, kasvuhormooni ei eritata. Fibromüalgia haigetel on täheldatud kasvuhormooni väiksemat sisaldust. On leitud ka teisi kesknärvisüsteemi mõjutavaid hormoonierituse häireid ja needki võivad olla valutaju muutumise põhjuseks. (Peets 2004) Sümptomid ja avaldumine Fibromüalgia avaldub eelkõige valuna. Valu on igal pool, on laialivalguv, peamiselt kaela- ja nimmesegmentide piirkonnas, sealhulgas õla- ja vaagnavöötmes, rinnakorvi ülaosas, küünarnuki- ja põlvepiirkonnas ning kätel. Sagedamini esineb valu nimmeosas (lumbago), kaela- ja õlavöötmes ning rindkeres (pleurodüünia).
ka endokriinsüsteemi. Hormoonid liiguvad edasi-tagasi nagu voolavad kemikaalid, mõjutades meie kehalist aktiivsust, käitumist, tundeid ja emotsioone. Sisesekretsiooninäärmed, mis moodustavad terve omaette süsteemi, mõjutavad vastastikku üksteist ja sõltuvad üheskoos ajuripatsist. Aju, immuunsussüsteemi ja närvirakkude poolt eristatud neuropeptiidid kannavad meie hirmud, mured, unistused ja lootused igasse keha nurka, olles ühenduslüliks meie taju ja mõtte, aju ja hormoonierituse, elundite ja rakutegevuse vahel. Kindlasti ei saa kõrvale jätta keskkonda haiguste põhjustajana. Mida rohkem püüab inimene loodust muuta, seda suuremat hinda tuleb tal tasuda. Maailm tunneb ka rahvuslikke haigusi, mida põhjustavad sotsiaalsed ja kultuurilised mõjutused. Riigis, kus inimene on elanud aastaid allasurutuna, võib täheldada teatud kehapiirkondade haiguste sagedust. Pärilikud ehk geneetilised tegurid on samuti haiguste põhjustajad, kuid hinnanguliselt moodustavad vaid
annaabi.ee 
