naistel emaka ümarside kõhuvalgejoon rinnaku mõõkjätke häbemeliidus märgib vertikaalselt kõhu keskjoont; lootel läbivad seda nabaveen ja kaks nabaarterit deltalihas rangluu, õlanukk, õlavarreluu tõstab õlavart horisontaaltasapinnani ette ja m. deltoideus abaluuhari deltalihasmine köprus pöörab sissepoole, lähendab keskjoonele; õlavarre-kakspealihas abaluu kodarluuköprus, painutab ja pöörab käsivart väljapoole; tõmbab m. biceps brachii kiudkõõlusriba õlavart ette õlavarrelihas õlavarreluu küünarluuköprus painutab käsivart
emakaside Kõhuvalgejoon Rinnakust Häbemeluuni Jagab parema ja vasaku poole LINEA ALBA kõhulihased pooleks, moodustub nende kõhredest Ülajäse Deltalihas* Rangluu lateraalne Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaaltasapinnani M. DELTOIDEUS pool; õlanukk; deltalihasmine kõprus ja pöörab sissepoole, lähendab abaluuhari keskjoonele; eemaldab õlavart; tõstab õlavart taha, pöörab väljapoole
kvalifikatsiooniga hüppajatel). Jooksutehnika on analoogiline kiirjooksuga (tugifaas: esitugifaas ja tõukefaas; lennufaas: esimene hoofaas ja kõverdusfaas). Hoojooksu lõpus sammusagedus suureneb. Hoojooksu kiirus suureneb pidevalt. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, liigutusega alla-taha. 3. Hopp - Hopi faasis liigub hüppaja kiiresti madala lennutrajektooriga ligi 35% hüppe kogupikkusest. Hoojala reis liigub horisontaaltasapinnani. Äratõuke suund on ette, mitte üles. Hoojalg on taha sirutunud. Tõukejalg liigub ette-üles, seejärel sirutub maandumiseks valmistudes ette. Ülakeha on sirutunud. 4. Samm - Sammufaasi pikkuseks on peaaegu 30% hüppe pikkusest. Sammufaas on kolmikhüppe kõige olulisemaks osaks. Selle pikkus peaks olema hopiga võrdne. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, suunaga alla-taha. Tõukejalg sirutub äratõukel peaaegu täielikult
nase iseloomu, trassi ligipääsetavust jms.) • arvestada metsa kõrguse juurdekasvu 10 aasta jooksul Trassi laius − piisav, et vältida liini kõrval asuvate puude langemist juhtmele. Horisontaalkaugus äärmisest juhtmest lähima puuni , m 2 2 B= H -h kus H - puu kõrgus , m h - äärmise juhtme vertikaalkaugus puu kännu horisontaaltasapinnani juhtme suurimal rippel (+ 350 C ), m Trassi kogulaius A = D + B1 + B2 + 2E kus D - äärmiste juhtmete vaheline kaugus, m B1 ja B2 – horisontaalkaugused äärmistest juhtmest lähimate puudeni, m E - ohutu kaugus juhtmest – sõltub liini pingest: 0,4 kV − 1 m; 6-20 kV − 1,5 m; 35-110 kV − 2 m; 220 kV − 4 m; 330 kV − 5 m H1 E E
annaabi.ee 
