puhmaste juured; IV- kõdu. Rinnete ulatust mõõdetakse maa pinnast kuni juurte maksimaalse sügavuseni.. Mikrotsönoos- taimekoosluse väikesepinnaline osa, mis moodustub koosluse mitmest omavahel ökoloogiliselt tihedas seoses olevast sünuusist. M . on n: turbasammalde jm.rabataimedega rabastumiskolle siirdesoometsas. Suurem osa metsa ja niidukooslustest koosneb mikrotsönoosidest. M. esinemine on seotud erinevusest nende vertikaalstruktuuris. Mikrogrupeering- horisontaalstruktuuri osad ühe rinde piirdes. N. ühes ja samas tammemetsas on taimkate erinev. 54. Kontiinum-(lad.continum- pidev, katkematu)pidevus. taimkattel eristatakse topgraafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiiniumit. 1)topograafiline kontiinum- taimekoosluse piiri on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala(ökoton).; 2)taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse
Eristatakse viis keemiliste elementide migratsioonitüüpi: 1) mehhaaniline migratsioon; 2) migratsioon vee abil ehk veemigratsioon keemiliste elementide migratsioon lahustunud kujul; 3) migratsioon õhu abil ehk õhumigratsioon; 4) biogeenne migratsioon keemiliste elementide osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioon keemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajärjel. Mikrogrupeering horisontaalstruktuuri osad ühe rinde piirides. Näit. ühes ja samas tammemetsas on taimkate erinev. Mikrotsönoos taimekoosluse väikesepinnaline osa (osakooslus), mis moodustub koosluse mitmest (kuid mitte tingimata kõigist) omavahel ökoloogiliselt tihedas seoses olevast sünuusist. Mikrotsönoos on näiteks turbasammalde jm. rabataimedega rabastumiskolle siirdesoometsas. Suurem osa metsa- ja niidukooslustest koosneb mikrotsönoosidest
Liigilise koosseisu iseloomustamiseks määratakse kindlaks dominantliik. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Katvus e. dominantsus s.o. ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Horisontaalstruktuuri tähtsamateks osadeks on mikrotsönoosid ja mikrorühmitused. Mikrotsönoos taimekoosluse väikesepinnaline osa (osakooslus), mis moodustub koosluse mitmest (kuid mitte tingimata kõigist) omavahel ökoloogiliselt tihedas seoses olevast sünuusist. Mikrotsönoos on näiteks turbasammalde jm. rabataimedega rabastumiskolle siirdesoometsas. Suurem osa metsa- ja niidukooslustest koosneb mikrotsönoosidest. Mikrotsönooside esinemine on seotud erinevustest nende vertikaalstruktuuris.
annaabi.ee 
